R, 7.10.2022

GRAAFIK ⟩ Pangad ei kiirusta hoiuseintresside tõstmisega. Miks peakski?

Romet Kreek
, majandusajakirjanik
Pangad ei kiirusta hoiuseintresside tõstmisega. Miks peakski?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kõige valusam on neil, kes hoiavad oma aastatega kogutud raha arvelduskontol või sukasääres.
Kõige valusam on neil, kes hoiavad oma aastatega kogutud raha arvelduskontol või sukasääres. Foto: Arvo Meeks

Öeldakse, et raskel ajal on ka kärbes liha. Kuigi inflatsioon on Eestis juba 25 protsenti ja Euroopa Keskpank tõstis hoiuse intressimäära 0,75 protsendini, ei paista pankadel olevat põhjust viimase sammu astumisega kiirustada. Keskpanga uued intressimäärad jõustuvad 14. septembril. Oleks meeldiv üllatus, kui siis ka Eestis pangad hoiuseintresse tõstaksid.

Pankadel pole põhjust isegi kärbest pakkuda, sest see liha aseaine ei kipu lendama ka pankadesse, kus pakutakse oluliselt kõrgemat intressimäära. Ajalugu on seda tõestanud. Et pangad sisuliselt ei pakkunud tähtajalistele hoiustele intressi, kadus klientidel hoiustamise komme sootuks. Pankade vaatevinklist on hoiuseintress kulu – kui hoiustajad ei taha intressi teenida ja hoiavad raha arvelduskontol niisama, siis milleks pingutada.

Pangale kulukas

Euribor galopeerib juba mõnda aega hoogsalt. Läinud neljapäeval tõstis Euroopa Keskpank hoiuse intressimäära nullist 0,75 protsendini. Enne nullintressi nõudis keskpank, et raha keskpangas hoidvad kommertspangad maksaksid selle teenuse eest. Seetõttu polnud ka imestada, et pangad omakorda ei tahtnud klientide hoiuste eest intressi maksta.

Pangad leiavad, et nad on niigi tublid olnud, suurtes pankades ei ole hoiuseintressid negatiivsed ja mõnigi pank on leidnud võimaluse privaatpanganduse parimatele klientidele isegi arvelduskonto jäägi pealt intressi maksta.

Hoiuste intressimäärad on Eesti pankades väga erinevad. Suured pangad peavad enesestmõistetavaks, et kliendid hoiavadki raha niisama kontol. Mõneski väikepangas on samuti intressimäärad üllatavalt madalad.

Aastaseid hoiuseid, nagu ka viieaastast hoiust, võtab Luminor vastu 0,00 protsendiga. Swedbank ja SEB on võimelised maksma aastase hoiuse eest 0,01 protsenti. Teises äärmuses on Holm, kes maksab aastasele hoiusele peale 2,1 protsenti, järgnevad kahe protsendiga Inbank ja Bigbank.

Kas uute tuulte tõustes on oodata, et pangad hakkavad taas hoiustajaile intresse maksma?

Tõus tuleb tasapisi

«Oleme teatud muudatusi planeerimas, kuid konkreetseid samme on praegu veel vara kommenteerida. Siiski oleme mõningaid muudatusi juba teinud, näiteks ei kehti äriklientide hoiustele enam negatiivsed intressimäärad,» ütles Luminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebane. «Samuti kaalume teatud tingimustel tähtajalistele hoiustele eripakkumisi.»

«Jälgime iga päev turul toimuvat ning kui meil on plaanis konkreetsed muudatused, siis kindlasti jagame seda infot oma klientidele,» kommenteeris Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.

«Omalt poolt hoiame intressituru arengutel ja hoiuste intressimääradel silma peal ja oleme valmis turu muutudes reageerima,» ütles SEB erasegmendi müügijuht Evelin Koplimäe.

«Euroopa Keskpanga intressimäärade tõstmise otsus toob esimest korda kümne aasta jooksul intressid nullist kõrgemale. Selle ajastu jooksul olid intressid nii madalad, et krediidiasutused olid sunnitud suuremaid hoiuseid negatiivselt hinnastama. Samas kogu selle perioodi jätkas LHV mitmele kliendigrupile positiivse intressi maksmist ning makstud intressitasemed on endiselt kõrgemad kui Euroopa Keskpanga intressid,» ütles LHV treasury juht Kadri Haldre. «Jätkuv intressitõus Euroopa Keskpangalt toob kindlasti järk-järgult kaasa ka tähtajalistele hoiustele makstavate intresside tõusu.»

Hoiustamisreegel

Kui kaua kulub aega, et hoiustatud rahasumma kahekordistuks? Selleks kasutatakse lihtsustatult 72 reeglit. Kui jagada 72 tootlusega, saab umbes teada, kui kiiresti summa kahekordistub. 0,01 protsendiga kulub selleks 7200 aastat, kahe protsendiga 36 aastat.

«Lühike vastus intresside tõstmise kohta on, et jah, tõstame. Tegelikult oleme sel aastal juba tõstnud,» lausus Coop Panga finantsjuht Paavo Truu. «Euroopa Keskpanga 0,75-protsendiline intressitõstmine toetab seda, aga see ei tähenda, et iga hoius vähemalt 0,75 protsenti juurde saab. Lühemaajaliste hoiuste tootlus jääb siiski ka edaspidi 0,75 protsendist allapoole.»

«Vastavalt vajadusele korrigeerib pank hoiuste intressimäärasid,» ütles Äripanga juhatuse esimees Igor Novikov.

Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde.
Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde. Foto: WOLFGANG RATTAY

Turud ootavad Euroopa Keskpangalt ka oktoobris järsku intressitõusu

​Euroopa Keskpanga eelmise nädala pretsedenditu 75-baaspunktine intressitõstmine ning hoiatus, et laenuraha kallineb ka edaspidi, on pannud turud ootama sama suurt intressikergitust ka oktoobrikuiselt keskpanga nõukogu kogunemiselt.

Nordea panga peaanalüütik Jan von Gerich tõdes, et keskpank püüab inflatsiooni kontrolli alla saada. Samas on Euroopa Keskpank majanduskasvu väljavaadete suhtes jätkuvalt optimistlik ning analüütiku sõnul on huvitav näha, kas intressitõstmisega ka päriselt edasi minnakse, sest laenuraha kallinemine lükkab majanduse langusesse. Kuna aga keskpank on hinnatõusu ohjeldamise selgeks prioriteediks seadnud, siis on oodata jätkuvat jõulist tegutsemist. «Igatahes praegu tundub, et oktoobris tuleb uus 0,75-protsendiline intressitõus,» nentis ta.

Samal arvamusel on ka BNP Paribas Markets 360 Euroopa peaökonomist Paul Hollingswoth.

Euroopa Keskpanga president Chris­tine Lagarde kinnitas eelmisel nädalal, et baasintressi tõstmise eesmärk on suruda käestläinud hinnatõus kahe protsendi juurde.

Märksõnad
Tagasi üles