R, 9.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

Kadri Simson annab mõista, et CO2 kvootide kallale ei minda

Liina Laks
, majandusajakirjanik
Kadri Simson annab mõista, et CO2 kvootide kallale ei minda
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 4
Kaja Kallas ja Kadri Simson kohvikus
Kaja Kallas ja Kadri Simson kohvikus Foto: Erik Prozes

Kaks nädalat tagasi küsis Postimees Euroopa energiavolinikult Kadri Simsonilt, kuidas läheb energiakriisi lahendamine. Äsja laekunud vastustest – ja mittevastamistest – saab aimu, mis seisus Euroopa energiamajandus on.

Praeguse seisuga läheb Euroopas suureks energiakasutamise piiramiseks, tulevad kasumimaksud energiatootjatele ja palju muud. Mille kallale ei minda, on CO2-kvoodid. Samuti oodatakse rahulikult järgmise aastani, enne kui elektriturgu reformima asutakse.

Venemaalt tuli varem ca 25% Euroopa Liidus kasutatavatest nafta(saadustest) - kui suures osas on siin uued tarnijad leitud ajaks, mil aasta lõpus uued sanktsioonid rakenduvad? (2021. aastal importis EL Reutersi andmetel päevas 2,2 mln barrelit naftat + 1,2 mln barrelit rafineeritud naftatooteid, s.h diislikütust).

Toornafta ja naftatoodete import Venemaalt on näidanud alates sõja puhkemisest kuni juunini märgatavat langust (ligikaudu 25%). Detsembriks jõustub toornafta ja uue aasta veebruariks rafineeritud naftatoodete embargo.

Erandiks on Družba lõunapoolse torujuhtme kaudu varustatavad riigid, kes hetkel veel ei suuda muudmoodi Venemaa naftat täielikult asendada. On selge, et meritsi tarnitavaid tooteid on lihtsam asendada kui torujuhtme kaudu ELi saabuvat toornaftat ja naftatooteid.

Potentsiaalsed asendusallikad on näiteks Norra ja OPECi riikide samm-sammult kasvav tootmismaht.

Ralliv elektri hind on toonud fookusesse elektribörsi Nord Pool tegevuse ja Euroopa elektrituru, kus seni on hinda arvutatud kalleima pakkuja järgi: kas ja millal siin muutusi tehakse?

Töö käib ka selles suunas. Esimese sammuna tegelevad elektriturukorraldajad tehnilise hinnalae metoodika arusaadavamaks muutmisega. Pikemalt saab Euroopa Liidu energiaturgude regulaator ACERi viimaseid ettepanekuid lugeda siit

Teiseks tuleme sel nädalal välja erakorraliste meetmetega hindade ohjamiseks, kus on sees hinnalaed tootjatele, kes ei kasuta elektri tootmiseks gaasi.

Kolmandaks analüüsime, milliseid muudatusi on tarvis teha elektriturudisainiga, et see ajakohastada muutunud oludele ja taastuvenergia suuremale osakaalule.

Üks energiahindade komponent on ka CO2 kvoodid, mille puhul on samuti välja toodud, et nendega kauplemine ja hinnakujundus on vähe läbipaistvad: kas on mingi plaan, energiahindade edasise tõusu puhul CO2 kvoodid kaotada, et hinda tarbijate jaoks allapoole tuua?

Hiljutine REPowerEU plaan andis teada, et me lisame heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservis hoitud ühikuid (20 miljardit eurot).

Ainuüksi see sõnum aitas tõmmata CO2 hinda allapoole. Lisaks saavad liikmesriigid tulu, mis teenitakse CO2 kaubandusest, panna taastuvenergia projektide arendusse.

Kui suurele osale Vene gaasist (2021. aastal 155 miljardit kuupmeetrit - toim.) on praegu asendus leitud?

Venemaa gaasi asendatakse järk-järgult: 2022. aasta jaanuarist juulini vähenes Vene päritolu gaasi (nii torujuhtme kui ka LNG) import Euroopasse 32 miljardi kuupmeetri võrra, võrreldes 2021. aasta sama perioodiga, samas kui import väljastpoolt Venemaad kasvas 31 miljardi kuupmeetri võrra. Kui aasta alguses moodustas Venemaalt imporditud gaas 40% kogu impordist, siis praeguseks on selle osakaal 9%.

Peamist kasvu nägime USAst tuleva LNG puhul ning tähtis roll oli ka suurenenud Norra torugaasil. Näiteks on juba täitunud kokkulepe USAga, mille kohaselt lubati Euroopasse tarnida tänavu 15 miljardit kuupmeetrit varasemast enam. 2021. aastal saime USAst 22 miljardit kuupmeetrit LNGd, kuid tänavuse aasta jooksul on antud kogus juba üle 40 miljardi kuupmeetri.

Pean vajalikuks mainida ka teist vahepeal täitunud eesmärki – nimelt leppisid liikmesriigid hiljuti kokku, et Euroopa-üleselt gaasivarud peavad selle aasta novembriks olema täidetud 80% ulatuses. See siht sai täis septembriks. See ei tähenda, et töö oleks tehtud, kuid tegemist on varustuskindluse seisukohalt olulise verstapostiga.

Kui suures mahus taastuvenergiavõimust on tänavu ELis juurde loodud (mis on ka reaalselt juba võrku ühendatud, nt päikesepark, tuulepark)

Praegu veel puuduvad täielikud andmed 2022. aasta taastuvenergia kasutuselevõtu kohta, kuid saame tugineda mitme organisatsiooni andmetele, nagu IEA, WindEurope, SolarPower Europe, Eurostat jne.

Hinnanguliselt saab öelda, et 2022. aastal võtab EL kasutusele enam kui 40 GW jagu uut taastuvenergia võimsust (+8% võrreldes 2021. aastal installeeritud võimsusega), mis moodustab vähemalt 58 TWh aastasest elektritarbimisest. Võrdlusena: see maht asendaks ligikaudu 8 miljardit kuupmeetrit gaasi.

SolarPower Europe'i aasta keskpaiga analüüsi kohaselt oleme ületamas varasemaid päikeseenergia kasutuselevõtu prognoose. Kui 2021. aastal tehti viimase kümnendi uue installeeritud võimsuse rekord, milleks oli 27 GW, siis 2022. aastal prognoositakse vastavaks võimsuse numbriks koguni 39 GW.

Tuuleenergia osas saab aga välja tuua WindEurope’i prognoose, mille kohaselt paigaldatakse Euroopas ajavahemikul 2022–2026 116 GW uusi tuuleparke.

Erakordselt kuum suvi tõi inimeste teadvusese ka taastuvenergia piirid, nt Norra hüdroelektrijaamade probleemid, tuumaelektrijaamade mured jahutusveega. Milliseid lisavõimekusi (peale taastuvenergia) lisatakse praegu liikmesriikides kõige enam (nt gaasijaam)?

Hetkel ei eelda me uute fossiilkütuste ja tuumavõimsuste lisamist ELi võrku, sest investeeringud energiasektoris on väga pikaajalised. Pigem on olnud mõnes liikmesriigis juttu tuumajaamade eluea pikendamisest (Belgia, Saksamaa) või juba olemasolevate pruunsöe ja/või kivisöe jaamade töös hoidmisest, mida varem plaaniti sulgema asuda. Mõnes riigis (nt Austrias) lükatakse söeküttel töötavate võimsuste üleviimine gaasiküttele edasi, põletades täna pigem kivisütt kui gaasi.

Kui palju on teie enda energiaarved võrreldes eelmise aastaga muutunud?

Mitmel pool Euroopas on suurem osa kodutarbijaid end erakorraliste hinnarekordite eest hoidnud sellega, et ei ole valinud börsipaketti. Ka minu kodus on hind mitmeaastase fikseeritud hinnaga paketiga paika pandud.

Mida soovitate inimestele, kes on energiahindade tõusu ja nendega koos liikuva ülikiire inflatsiooni tõttu sattunud rahalistesse raskustesse?

On selge, et olukord ei ole väga paljude inimeste jaoks jätkusuutlik ja neid tuleb aidata. Kõrgete energiahindade mõju leevendamine kodanikele ja ettevõtetele, eriti kõige haavatavamatele, on meie prioriteet juba läinud sügisest. Juba siis panime kokku esimese tööriistakasti, mis sisaldas meetmeid, mida liikmesriigid saavad kasutada, et tarbijaid aidata.

Tänaseks on kõik liikmesriigid mõnda neist meetmetest rakendanud – olgu need siis maksukärped või tarbijate otsetoetused. Pean vajalikuks, et riigid jätkaksid vähemkindlustatute toetamist ning Euroopa Komisjon sel nädalal välja tulevad ettepanekud suunavad kogutava lisaraha just tarbijate toetamisse. See on ka näiteks põhjus, miks tuleme välja ettepanekuga, mille kohaselt peavad fossiilkütuste sektoris olevad nafta- ja gaasitootjad oma erakorralisest kasumist solidaarselt riigieelarvesse panustama.

Mida soovitate valitsustele kiire inflatsiooniga toimetulekuks: makse tõsta või langetada?

See on puhtalt siseriiklik kompetents ning iga olukord on erinev. Nagu mainitud, pooldan seda, et valitsused aitavad vähemkindlustatud ühiskonnagruppe vajalike toetumeetmetega.

Suvel rääkisite, et eelkõige tuleb Vene gaasi asendamine sel aastal USA LNG toel, samas toimus vahepeal ühes sealses LNG tootmiskeskuses plahvatus - kui suur on praegu tegelik USA LNG import Euroopa Liitu?

Tuletan veel kord meelde, et tänavune aasta on olnud LNG impordi osas juba ajalooliselt kõrge: kui 2021. aastal imporditi Euroopasse 22 miljardit kuupmeetrit USA LNG-d, siis tänavuse aastaga oleme juba 40 miljardi kuupmeetri juures.

LNG import USAst Euroopasse ulatus juunis 5,4; juulis 4,5 ja augustis 4,6 miljardi kuupmeetrini, mis võib näidata juuni alguses toimunud Freelandi terminali intsidendi mõju. Kuid tuleb meeles pidada, et suvekuudel näitab veeldatud maagaasi import enamasti ka hooajalisust, olles madalam kui talvel ja kevadel.

Milline on EK kriisistsenaarium? Kui tõenäolised on sel talvel elektrikatkestused Euroopa Liidus?

ELis on juba üle kümne aasta kehtinud terve rida kindlaid energiaturu varustuskindluse eeskirju, et ennetada ja olla vajadusel valmis võimalikeks puudujääkideks. Neid tugevdati veelgi tänavu juulis, kui Euroopa energeetikaministrid jõudsid kokkuleppele gaasitarbimise solidaarse vähendamise osas, mis pani paika ka Euroopa-ülesed kohustuslikud meetmed, juhuks kui vabatahtlik nõudluse vähendamine ei peaks toimima.

Samuti on Komisjon andnud liikmesriikidele suunised selle kohta, kuidas nad peaksid halvima stsenaariumi korral reageerima, kui pakkumine ei vasta nõudlusele. Ja siin on väga selge, et kaitstud klientidele, nagu kodumajapidamised ja ühiskonna toimimiseks vajalikud üksused ning ettevõtted – nagu liikmesriigid on määratlenud – neile tagatakse energiavarustus.

Gaasist elektri tootmise puhul on jätkuvalt peamine küsimus hind, mitte niivõrd varustuskindlus, kuid eelmainitud erakorraliste meetmetega näeme ette ka elektri tiputarbimise vähendamise. Just tiputundidel on elekter tihti toodetud gaasist, ehk kõige kallim. Samas jälgivad süsteemioperaatorid elektriturul tootmisvõimsuste arenguid, et riskide puhul varakult reservid valmis panna. Hetkel on see eriti päevakorral hüdro- ja tuumaenergia puhul.

Euroopas on praegu kõrgete gaasihindade tõttu maas ca 70% väetisetootmisest: milline plaan on Euroopal neile välja pakkuda – mida soovitate põllumeestele?

Põllumajandusvolinik Janusz Wojciechowski tegeleb selle küsimusega väga tõsiselt ning tänavu juulis tegi Komisjon ettepaneku peatada tariifid lämmastikväetiste tootmiseks kasutatavatele sisenditele kuni 2024. aasta lõpuni. Selle ettepaneku eesmärk on aidata leevendada ELi väetisetootjate ja ELi põllumajandustootjate kulusid. Liikmesriigid arutavad nüüd meie ettepanekut.

Märksõnad
Tagasi üles