R, 9.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

Miljoniklubi asutaja investeerib valdavalt väljapoole Eestit

Romet Kreek
, majandusajakirjanik
Miljoniklubi asutaja investeerib valdavalt väljapoole Eestit
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Foto: Sille Annuk
  • Märten Kress ütleb, et ei saa aru, miks peaks praegu enamikku Balti börsiettevõtetesse raha panema
  • Börsiindeksi 4–5- ja aktsia 10–15-protsendiline kukkumine teda enam müüma ei utsita
  • Fondijuhina pidi ta ettevõtte arengutega kursis olema, investorina läheb tal vaja vaid pidepunkte

Endine kauaaegne fondijuht, erainvestor, blogi dividendinvestor.ee eestvedaja ja raamatupidamisfirma MagInvest üks asutajatest, 1997. aastal oma esimesed aktsiaostud teinud Märten Kress leiab Eesti aktsiaturu asemel paremaid investeerimisvõimalusi mujalt. Lisaks veab ta Miljoniklubi.

Peate blogi dividendinvestor.ee. Kas investeerite ainult dividendiaktsiatesse või leiab portfellist ka kasvuaktsiaid?

Leiab ka muud. Hakkasin tasapisi lisama portfelli häid kasvuaktsiaid 2020. aastal. Valisin nii dividendi mittemaksvaid kui ka keskmisest kiirema kasvuga aktsiaid, nii suure turuväärtusega kui ka väiksemaid ja äkilisemaid. Tagantjärele on paslik öelda, et ega ajastus väga hea olnud. Õnneks ma ei sisenenud mitte ühe hooga, vaid jupikaupa ja ainult osakesega portfellist.

Mida portfellis leidub?

Eraisiku portfell on mul praktiliselt paigas ja seal ma suuri vangerdusi ei tee. Seal on valdavalt dividendi maksvad üksikaktsiaid USA börsilt ning pisut Suurbritanniast ja Mandri-Euroopast.

Mul on investeerimisportfellid ka oma ettevõtete all. Suurema osa nii ettevõtete kui ka eraisiku portfellist investeerin läbi Interactive Brokersi. Ettevõtete all on natuke rohkem ETFe (börsil kaubeldavaid fonde), nii laiapõhjalisi globaalseid, regionaalseid kui ka temaatilisi ETFe. ETFidesse olen investeerinud peamiselt seetõttu, et need hajutaks mu portfelli. Üksikaktsiaid valides on alati kaks riski: kas ajastusega läheb täppi ja kas see oli nii hea ettevõte, kui ma arvasin.

Kas on ette tulnud, et hea ettevõte on osutunud kehvaks aktsiaks?

Jah, seda on ikka ette tulnud. Sellepärast ongi mul analüüsides vaja teha kaks eraldi otsust. Esiteks, kas ettevõte ise on erakordselt hea ja turu keskmisest mingil moel parem. Teiseks, kas ostuhetk on sobilik ehk eraldi analüüsiplokk valuatsiooni ehk väärtuse kohta.

Palju on portfellis aktsiaid?

70–80 ettevõtte aktsiad, nendest dividendiaktsiaid on 40–45 ja kasvuaktsiaid 20–25, ülejäänud on ETFid.

Kuidas jõuate end kõigi nende ettevõtetega kursis hoida?

Kunagi fondijuhina pidin iga ettevõtte kõigi arengutega kursis olema. Aga erainvestorina pole mul seda vaja. Olgem ausad, suur osa infost on tegelikult müra. Vaja on vaid olulisi pidepunkte.

Näiteks dividendiaktsiatest on vaja teada, kas see kasvatab dividendimakset. Vaatangi põhimõtteliselt ainult kvartaalset dividenditulu. Dividendi suuruse otsus tuleb tavaliselt vaid kord aastas ja siis pole mul selle ettevõtte kohta suurt rohkem vaja teada.

Aeg-ajalt vaatan läbi kvartaliaruande. Ennekõike siis, kui mul on vaba raha.

Käin läbi jälgimisnimekirja. Näiteks vaatan, et kui ettevõte on mõistlike suhtarvudega, siis miks aktsia hind on alla tulnud ja mis on need põhjused.

Kas eelistate suure dividenditootlusega või dividendi kasvatavaid aktsiaid?

Eks kõik tahaks kohe saada rasvast dividenditootlust. Kõrge ajalooline dividenditootlus võib olla eksitav. Peab hoolikalt kontrollima, kas saab olla suure tõenäosusega kindel, et makse jätkub ka järgmisel, ülejärgmisel ja üle-ülejärgmisel aastal. Peab võimalikult varakult aru saama, mida oma investeerimisportfellist tahta. Kuigi ma tahan dividenditulu, tahan ma ikkagi, et minu jõukus kasvaks parimal võimalikul moel.

Näiteks võttes lahti kõrge dividendimääraga telekomide aktsiagraafikud (nt AT&T), siis seal on kaks aastakümmet väga suures vahemikus külgsuunalist lainetamist. Samas kapitali pole nad aidanud kasvatada. Kõrvale võiks panna Visa või BlackRocki aktsiaid, kes samuti maksavad dividendi, kuid vaata nende mõju erinevust rikkuse kasvule. Mulle meeldib dividendivoog, aga ma tahan, et ettevõtted ka kasvaksid.

Kas kasutate investeerimisotsuste tegemisel tehnilist analüüsi?

Jah, kasutan seda päris palju turu üldise seisu hindamisel ja saamaks aru, kuhu me liigume. Aasta-aastalt püüan järjest rohkem üksikaktsiate ostul vaadata, et kui on selge hinna langustrend, mida tehnilise analüüsi indikaatorid kinnitavad, ja kuigi suhtarvudelt oleks sobiv aeg osta, siis ma võib-olla kohe sellele rongile ei hüppa. Katsun ära oodata mingid toetustasemed või tehniliste indikaatorite ostusignaalid.

Kas aktsiaturu juunikuu põhjad jäävad pidama?

Minule investorina pole vahet, kas USAs jäävad juunikuu põhjad pidama või mitte. Ma vaatan rohkem üksikaktsiaid ning neil on oma hinnamustrid ja indikaatorid. Turuindeks koosneb tehnoloogiagigantidest ja need suured klotsid kukuvad alati viimastena. Enamasti kipub olema nii, et esimesena hakkavad kukkuma kõrge riskiga väiksemad aktsiad ja kasvuaktsiad, siis üleüldse väikesed aktsiad ja alles seejärel suured klotsid. Paljud arvavad, et karuturg algas 4. jaanuaril 2022, kui S&P 500 tegi tipu. Ma ütleks, et karuturg algas juba 2021. aasta veebruaris, kui tipu tegid meemiaktsiad. Karuturg on vanem, kui me arvame, kuigi suurtes indeksites paistab ta noorem.

Mulle meeldib dividendivoog, aga ma tahan, et ettevõtted ka kasvaksid.

Olen järgmistel kuudel agaramalt ostupoolel ennekõike üksikaktsiates. Kuna dollar on palju tugevnenud, siis ei saa öelda, et globaalsetes ETFides oleksid europõhise investori jaoks kuidagi ekstra magusad ostukohad. Aasta algusest on turuindeksid kukkunud 10–25 protsenti. Selles pole veel midagi super atraktiivset. Üksikaktsiates on hinnaliikumised olnud oluliselt suuremad, langus on kohati kestnud kauem ja osa neist on juba hakanud põhju laduma. Sealt juba täitsa saab midagi korjata.

Kas inflatsioon on avaldanud mõju teie investeerimisotsustele?

Ei maksa võrrelda 25-protsendilist inflatsiooni portfelli tootlusega lühikeses perspektiivis nagu aasta. Kõrged inflatsioonilised perioodid ei kesta kaua. Kui kõrge inflatsioon jääb näiteks aastakümneks püsima, tasub vaadata, mille tootlus on minevikus sellistel perioodidel inflatsiooni ületanud. Need on aktsiad ja üürikinnisvara. Viimastest eelistan börsil kaubeldavaid kinnisvarafonde ehk REITe.

Mul on portfellis ka päris palju tooraine- ja energeetikasektorit. Minu analüüsid ja tunnetus näitavad, et järgmised neli kuni seitse aastat on toorainehindadel kui ka selle sektori ettevõtetel pigem pärituul. Toorainetsüklid on pikad. Mul on toorainesektori ettevõtteid nii otse kui ka börsil kaubeldava fondi kujul.

Kas teil on ka kulda?

Ammu otsustasin, et Armageddoni puhuks peaks mingi osa rahast olema kullas. Panin paika, et umbes kolme kuu elamiskulude suurune summa peaks olema kullas, ja paigutasin selle kulla ETFi. Toona ostsin ka veidi hõbedat, aga see rallis ja müüsin selle maha. Kullast on alles pool või 2/3 ostetust, see on nagu väike kindlustuspoliis.

Kas börsi kukkumine paneb teid müüma?

Minu portfellis on mingi aktsia kukkunud päevaga 60 protsenti. Selline olukord paneb südame korraks kiiremini põksuma. Aga indeksi nelja- kuni viieprotsendiline ja aktsia 10–15-protsendiline kukkumine enam ei üllata. Olen sellega harjunud ja vaatan kaugemale. Üritan leida iga ettevõtte õiglase väärtuse ja hoian neid numbreid Exceli tabelis iga aktsia kohta, et võrrelda.

Kui suur on teie portfell?

Mu ettevõtete portfell oli läinud aasta kevadel miljoniportfelli väljakutsega alustades ligikaudu 120 000 eurot, praegu on seal 160 000 eurot. Eraisiku investeerimisportfell on suurem, kuid täpset suurust ma ei avalikusta.

Kuidas suhtute Tallinna börsile investeerimisse?

Ma ei saa aru, miks Tallinna börs ei lange. Ma ei saa enamikust Balti börsiettevõtetest aru, miks ma peaksin praegu neisse raha panema. Mujal maailmas on palju paremaid võimalusi, väärtus ja hind on paremas kooskõlas ja ma saan paremini aru, kuidas ettevõtte ja äri areng kajastub aktsia hinnas.

Kõrge dividenditootlus võib olla eksitav. Peab hoolikalt kontrollima, kas saab olla kindel, et makse jätkub ka järgmisel, ülejärgmisel ja üle-ülejärgmisel aastal.

Eks siin annab tunda see, et investeerimisfonde ja analüütilist raha siin pole ja meil on vaid suur hulk väikeinvestoreid, kes paigutavad raha kodubörsile. See hoiab hinnad üleval ja kui suuri müügihuvilisi pole, siis hinnad väga ei muutugi.

Kas teid hirmutab Tallinna börsil olevate tsükliliste ettevõtete suur osakaal?

Ei oskagi seda öelda. Vaatasin Tallinna börsi algul dividendi vaatenurgast. Kahjuks selliseid ettevõtteid, mis minu dividendimaksete ajaloo ja kasumlikkuse kriteeriumitele vastaksid, siin ei ole. Kui vaatan suhtarve, siis ennekõike USAs on asjad saadaval odavamalt, nende kasvupotentsiaal on parem ja äri on mõistetavam. Seetõttu olen Baltimaadest oma rahaga taandunud. Paari aktsiat aeg-ajalt ostan ühe oma ettevõtte kaudu, kuhu mõnikord harva raha laekub. Hea väikeste summade eest osta, kuna tehingutasu pole. Olen ostnud LHVd ja Efteni kolmandat fondi.

Mida kujutab endast Miljoniklubi?

Miljoniklubi on virtuaalne investeerimisklubi.

Miljoniklubi sai tehtud puhtalt seetõttu, et pandeemia ajal nägin, kuulsin ja tundsin, et inimestel ei ole kellegagi rahaasjadest ja investeerimisest rääkida. Väga paljud olid justkui üksi. Sa võid olla küll pereinimene või sul on palju toredaid sõpru, aga nende teemadega oled sa kuidagi üksi.

Aastad on mulle õpetanud, nii fondijuhina kui ka erainvestorina, et me kõik arvame, et investeerimisel on kõige olulisem suurepärane investeerimisidee. Tegelikult on kõige olulisem ikkagi käitumine. See, et teeksime asju sihipäraselt, püsiksime valitud kursil ja investeeriksime regulaarselt.

Miljoniklubi on suhtluskommuun. Mina olen see inimene, kes kaks korda kuus videokõnedes toob lauale investeerimisteemad ja maailma majanduse teemad ning hoian siis järge, et me kõik tegeleks oma rahaasjade ja investeeringutega iga kuu. Kuna ma nii või teisiti olen peaaegu kogu aeg turgudel, siis on klubi hea platvorm, kus jagada kõike, mis mul endal parasjagu mõtetes on. Ja ka seda, mida ma oma portfellis teen. Ehk siis minu tähelepanekud, analüüsid ja investeerimisideed. Lisaks saame kuulata teiste klubiliikmete ideid ja ühiselt arutada plusse-miinuseid.

Miljoniklubil on kolm tugisammast: 1) motivatsioon ja tugi, 2) kommuun ja 3) investeerimisideed ja analüüsid. Käime koos kaks korda kuus Zoomi videokõne vahendusel. Kõik videokõned on järelvaadatavad. Just lõppes Miljoniklubiga liitumise teine voor ja nüüd on grupis üle 300 inimese. Klubil on igakuine liikmetasu, mis mõneti toimib filtrina. Esimese vooruga liitunute kuutasu oli madalam ja jääbki neile selliseks, teises voorus liitunute kuutasu on 34 eurot kuus koos käibemaksuga.

Kas klubis on juba miljonäre ja mis on nende huvi seal osaleda?

Jah, minu teada on investeerimisklubis juba miljonäre. See nimi, Miljoniklubi, tuli suuresti minu enda värskest kondiproovist. Panin endale suure eesmärgi kasvatada oma ettevõtete portfell 12 aastaga miljoni euroni. Klubis saab igaüks endale ise sihi seada ja see ei pea olema miljon. Võib võtta eesmärgiks 25 000, 100 000 või viis miljonit eurot. Oleme ju elus igaüks eri faasis ja võimalused on kõigil erinevad. Oluline on tugi ja järjepidevus, sarnaste huvidega seltskond ning võimalus olla finantsturu teemadega tõhusal moel kursis.

Märksõnad
Tagasi üles