L, 28.01.2023

INTERVJUU ⟩ Luminor: kui majanduskriis kogub hoogu, tuleb raha hinnale leevendus

Romet Kreek
, majandusajakirjanik
Luminor: kui majanduskriis kogub hoogu, tuleb raha hinnale leevendus
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Luminor.
Luminor. Foto: Postimees

Eesti ettevõtjatele läheb laenamine kallimaks, kuid Eesti Vabariigi 10-aastase 4-protsendilise võlaintressi silmitsemise asemel peaks vaatama lühemaajalisi võlakirju, ütles Luminori Eesti privaatpanganduse varahaldur Kalle Kose.

Miks Eesti sai 10-aastaste võlakirjadega nii kallilt raha?

Selline raha hind kümneks aastaks Euroopa mõistes veel jätkuvalt heas kirjas fiskaaldistsipliiniga Eesti riigi jaoks paneb tõepoolest esialgu kulme kergitama. Eelkõige arvestades seda, millises keskkonnas me veel vähem kui aasta tagasi olime.

Tänaseks on siiski palju muutunud. Esiteks on intressikeskkond täna hoopis teine – euro rahaturul on 10-aastase raha hind ligi 3 protsenti. Lisaks on Eesti riigi eelarvepositsiooni ja võlakoormuse väljavaated tänaseks hoopis vähem konservatiivsed. Kahtlemata on ka siinne regioon geopoliitiliste riskide tõttu paljude globaalsete investorite jaoks praegu vähem eelistatud või hoopis välistatud. Kõike seda arvesse võttes peabki tõdema, et laenamine on Eesti riigile tänases olukorras just sellise hinnaga. Kas selline raha hind on kallis või mitte, sõltub sellest, kuidas hinnangu andja eelpool mainitud asjaolusid arvesse võtab ja milline on tema tulevikunägemus.

Kuidas on euroala võlakirjaturul olukord muutunud? Mis hinnaga on teiste riikide valitsused hiljuti raha kaasanud?

Olukorda võlakirjaturgudel peegeldab loomulikult muutunud intressikeskkond kiirelt karmistuva rahapoliitika tõttu. Lisaks on eelnevate aastate suur ostja – Euroopa Keskpank – oma riigivõlakirjade oste koomale tõmbamas. See on ka likviidsust võlakirjaturgudel vähendamas, mis omakorda tähendab võlakirjahindades suuremat volatiilsust. Nagu eelpool mainitud, on euro 10-aastase raha hind 3 protsendi läheduses, Saksamaa 10-aastase riigivõlakirja intress aga näiteks 2 protsendi juures. Veel 7 kuud tagasi oli Saksamaa 10-aastane intress negatiivsel tasemel. Samuti on poliitiline ja geopoliitiline riskipreemia suurendanud euroala riikide intressierinevusi. Arvestades kõiki praeguseid tausttegureid on see ootuspärane.

Kas 4 protsenti 10-aastane intress on uus alustase Eesti ettevõtetele, kes tulevad pikaajalist raha laenama?

Eks see on kindlasti indikatsioon sarnase tähtajaga laenude hinnastamisel. Samas on üldjuhul ärilaenude tähtajad lühemad ja seepärast oleks ettevõttelaenudega võrdluses mõistlikum aluseks võtta lühema perioodiga riigivõlakirjade tulusus.

Raha hind lähiajal ilmselt kasvab, kuid juhul kui majanduskriis hoogu koguma hakkab, peaks selles osas leevendus paistma hakkama. Riskimarginaalide osas siiski ilmselt kiiret paranemist oodata ei ole, pigem vastupidi.

Kokkuvõttes peegeldab 4 protsenti 10-aastane intress hetkeolukorda ja reaalsust siinses regioonis tegutsevatele ettevõtetele ning riigile antavast laenust soodsamalt on ettevõtetel ilmselgelt väga keeruline pikaajalist raha kaasata.

Kas Luminori pensionifondid või varahalduse kunded ostsid uut võlakirja?

Luminori pensionifondid on tõepoolest sellesse võlakirja investeerinud, varahalduse osas veel peame plaane.

Märksõnad
Tagasi üles