T, 31.01.2023

See koht on Eesti kinnisvarainvestorite paradiis – ja tegu pole Tallinnaga

BNS
See koht on Eesti kinnisvarainvestorite paradiis – ja tegu pole Tallinnaga
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Kortermaja ehitamistööd Võrus
Kortermaja ehitamistööd Võrus Foto: Arvo Meeks / LEPM

Kinnisvarabüroo Uus Maa juhi Jaanus Lauguse sõnul on Tallinna korteri üüritootlus kallite müügihindade tõttu veidi langenud, kuid muudes linnades on see hüppeliselt tõusnud ning pealinnast väljas on võimalik kaks korda suuremat kasumit teenida.

Lauguse selgitusel lükkavad paljud inimesed praegu üldise ebakindluse tõttu oma kodu ostmise edasi ning seetõttu on üüripindade nõudlus kasvanud.

«Tallinnas on kõrgete kinnisvarahindade tõttu väljaüüritavalt pinnalt teenitav tulu veidi langenud. Kui viimased kümme aastat oli Tallinnas viieprotsendiline üüritootlus miinimum, siis praegu on see pigem hea tulemus,» ütles Laugus. 

Tema sõnul on inflatsiooni eest kaitseks Tallinna üürikinnisvara endiselt mõistlik investeering, aga rohkem teenimiseks peaks vaatama kaugemale, väiksematesse linnadesse.

Laugus märkis, et koroonaaegse trendina hakkasid inimesed pealinnast välja kolima, samuti tõusis nõudlus hüppeliselt Ukraina sõjapagulaste tõttu. Lisaks on riigi prognooside kohaselt külmade tulekuga oodata uut põgenikelainet inimestest, kel pole kuskil talve üle elada.

«Arendajate ja investorite jaoks tasub üürisegmenti investeerimine paremini ära, kui uue kallihinnalise müügikorteri pakkumise turuletoomine. Selge on see, et üürituru nõudlus ennekõike madalama üürihinnaga korterite järele kasvab,» lisas ta.

«Ärilises mõttes on Eesti kolme-nelja suurema tõmbekeskuse ja teiste piirkondade korterite ruutmeetri müügihinna vahe kahekordne. Ka hakkavad üürihinnad samasse klassi jõudma,» ütles Laugus. 

Korralik kahetoaline üürikorter maksab Tallinna magalas 550 ja näiteks Võrus või Rakveres 300–400 eurot kuus. Kui Tallinnas maksab sama korteri ruutmeeter ostes 3000 eurot ja Võrus 1500, siis on selle võrra ka tootlus kaugemas kohas pea poole kõrgem.

«Osavamad ja riskialtimad investorid kasutavad seda vahet ära ja ostavadki praegu väikelinnades odavaid kortereid, teevad remondi ja annavad üürile. Kõik Eesti inimesed, kellel praegu seisab kuskil korter mingil põhjusel tühjana, võiks selle üürile anda – teenida nõnda passiivset sissetulekut ja leevendada suurt üürinõudlust,» soovitas Laugus.

Tema sõnul on selge trend, et nõudluse tõttu kinnisvara üüri- ja müügihinnad üle Eesti ühtlustuvad. Tõuke andis ka pensionifondi raha turule jõudmine. «Praegu hoiab seda suunda tagasi vaid see, et riik ei ole valmis muutunud olukorraga kohanema ja taristusse investeerima,» leiab Laugus.

Märksõnad
Tagasi üles