USA vastuseis dollari kallinemise peatamisele suretas Plaza 2 leppe
17. oktoober 2022, 10:22
Maailma suurte tööstusriikide seas puudus üksmeel, mis oleks viinud dollari tugevnemise peatamise kokkuleppeni, nagu sündis 1985. aastal Plaza kokkuleppega.
Eelkõige Jaapan, aga ka teised riigid on mures kallineva dollari pärast. Seevastu mingit ühist valuutaturu interventsiooni ei paista, kuna USA pole sellest huvitatud.
Ainus asi, milles kokkuleppele jõuti, sisaldub G7 rahandusministrite pressiteate ühes fraasis: jälgime hoolega turgude viimase aja volatiilsust.
Seevastu Jaapani rahandusminister Shunichi Suzuki ähvardab taas jeeni kokkuostmisega, et saada pidama jeeni kukkumine 32 aasta madalamale tasemele USA dollari suhtes.
USA rahandusminister Janet Yellen väljendus pressikonverentsil selgelt, et Washingtonil puudub igasugune isu koordineeritud tegevuse järele, kuna dollari kallinemine on loomulik tulemus, sest erinevate maade rahapoliitika karmistamine käib erinevat sammu.
«Olen korduvalt öelnud, et Ameerika huvides on dollari kursi määramine turu poolt,» lausus ta. «Olen jätkuvalt sama meelt.»
1985. aastal sündis New Yorgi Plaza hotelli järgi nime saanud Plaza kokkulepe, kus Prantsusmaa, Jaapan, Suurbritannia, USA ja Lääne-Saksamaa leppisid kokku USA dollari nõrgendamises ja abis USA väliskaubanduspuudujäägi vähendamisel. Kokkuleppe järel kukkus dollari kurss 12 kuu jooksul veerandi võrra.
Dollari eest tuleb välja käia juba peaaegu 150 jeeni – reedel maksis dollar 148,86 jeeni. Jaapani rahapoliitika tegijad on öelnud, et neil puudub kindel tase, mille pealt hakata sekkuma valuutaturule. Jaapani valuutadiplomaat Masato Kanda ütles reedel, et kui jeeni volatiilsus jätkub, on nad valmis mis tahes hetkel sekkuma.
«Üksinda interventsiooni tehes pole võimalik jeeni kukkumist peatada,» ütles Mitsubishi UFJ Morgan Stanley peavaluutastrateeg Daisaku Ueno Reutersile. «Kui jeen kukub 150-ni, siis on raske prognoosida languse peatumist, kuna tehnilise analüüsi põhjal pole kuni umbes 160 jeenini vastupanutasemeid.»