Swedbank Eestis vähenesid hoiused, laenud kasvasid ja intressitulu kasvas mühinal

Romet Kreek
, majandusajakirjanik
Copy
Swedbank.
Swedbank. Foto: Ints Kalnins

Swedbank ASi era- ja äriklientide 9 kuu laenumahud kasvasid 8 protsenti. Hoiused vähenesid protsendi võrra. Aasta esimese üheksa kuuga anti eraisikutele uusi laene 857 miljoni ja ettevõtetele 880 miljoni euro eest.

Tulud kasvasid 8 protsendi võrra, seda peamiselt suuremate intressitulude toel.

Puhas intressitulu kasvas 16 protsendi võrra, kasvu toetasid suurem laenuportfell ning euribori toel kasvanud intressid.

Pensioni II samba väiksem portfell ja väiksem tulu maksetest vähendas puhast teenustasutulu 6 protsenti. Suurem kaartide käive tasandas negatiivset mõju.

Puhastulu finantsinstrumentidelt vähenes 68 protsenti, tingituna realiseerimata kahjumitest varahalduse ning kindlustuse valdkondades, mille negatiivset mõju vähendas suurem tulu valuutakauplemise tehingutest.

Muud tulud kasvasid 15 protsenti, eelkõige kasvanud kindlustustulude ning suuremate Swedbank grupile müüdavate teenuste tulude tõttu.

Kulud kasvasid 8 protsenti. Kulude tõusu peamisteks põhjusteks olid suuremad personalikulud, kommunaalkulud ning Swedbanki grupist sisseostetavate teenuste kulude kasv. Samuti kasvasid digilahendustega seotud kulud ja investeeringud.

Eeldatavad krediidikahjud aasta esimese üheksa kuuga ulatusid 4,6 miljoni euroni (mullu samal ajal 9,5 miljonit eurot).

Swedbanki esimese kolme kvartali kasum oli 149 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta esimese kolme kvartaliga oli kasum 15 miljoni euro võrra suurem, mis on tingitud peamiselt suurematest tuludest ja väiksematest eeldatavatest krediidikahjudest.

Sel aastal on Swedbank koos tütarettevõtete ja Eestis tegutsevate grupi ettevõtetega maksnud 37 miljonit eurot tööjõumakse, olles sellega üks Eesti suuremaid tööjõumaksude maksjaid.

Swedbanki juhi Olavi Lepa sõnul olid panga äritulemused kolmandas kvartalis head. «Kuigi väliskeskkond on negatiivne, püsib meie krediidiportfelli kvaliteet tugevana. Samas on kõrge hinnakasv ja jätkuv sõda Ukrainas pannud suure surve alla ettevõtete rahavood ja likviidsuse,» selgitas ta ja lisas, et enamik ettevõtteid on siiani selle survega hakkama saanud, kuid on selge, et aasta lõpp ja uue algus kergendust ei too.

«Eraisikute poole pealt on näha suurenenud ettevaatlikkust pikaajaliste kohustuste võtmisel. Elukalliduse tõus jätkab ettevõtete ja majapidamiste mõjutamist,» ütles Lepp.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles