Keda leiab Euroopa dividendiaristokraatide seast?

Dividendid rõõmustavad investoreid Foto: AP/Scanpix

USAs on pika ajalooga dividende maksvaid ettevõtteid, kuid selliseid ettevõtteid leiab investor ka Euroopa börsidelt, kirjutab Rainer Saad Swedbankist.

Euroopas on mitmeid suuri ettevõtteid, mis on suutnud vähemalt 20 aasta jooksul kas tõsta või säilitada dividende. Need ettevõtted maksid dividende internetimulli lõhkedes, 2008 finantskriisi ajal ning ei peatanud dividendi maksmist ka 2020 koroonakriisi ajal. Tegemist on pika ajalooga ettevõtetega ning mõne juured ulatuvad isegi 19. sajandisse.

Euroopa mõistes on tegemist blue-chip-aktsiatega ning nende turuväärtus on vähemalt 5 miljardit eurot. Kõige pikema dividendiajalooga ettevõte on nimekirjas Nestlé, mis on maksnud dividende 61 aastat, järgnevad Unilever 54 aastaga ja Munich RE 50 aastaga.

Kõige rohkem on dividendiaristokraate Saksamaalt, järgnevad Suurbritannia ja Šveits. Tabelis on 15 kõrgeima dividenditootlusega Euroopa dividendiaristokraati, mille keskmine dividenditootlus viimase kaheteistkümne kuu jooksul on 4,2%.

Dividendiaristokraate leiab kõige rohkem Saksamaalt Foto: Swedbank

Võrdluseks: suured (alates 500 miljonit eurot) Euroopa dividendi UCITS ETF-ide 5 aasta keskmised dividenditootlused jäävad vahemikku 2,5% ja 5,1%. Näiteks suurima, 6 miljardi euro suuruse fondi iShares Core MSCI Europe UCITS ETF EUR viie aasta keskmine dividenditootlus on 2,9% ning peaaegu 5 miljardi euro suuruse fondi iShares STOXX Europe 600 UCITS ETF keskmine dividenditootlus 2,8%.

Kõige kõrgemat viie aasta keskmist dividenditootlust on näidanud 500 miljoni euro suurune fond iShares EURO STOXX Select Dividend 30 UCITS ETF ja selleks on 5,1%.

Mille järgi hinnata dividendiaktsiaid?

Ettevõtte võime dividende maksta sõltub mitmest tegurist, nagu võlatase, rahavoog, finantstulemused ja strateegilised plaanid. Investorile võib abiks olla neli näitajat, mille järgi analüüsida ettevõtte dividendimaksmise võimet.

Dividendi kattekordaja (dividend coverage ratio)

Mõõdab, mitu korda suudab ettevõte dividendi välja maksta. Selle järgi saavad investorid prognoosida riski, et ettevõte jätab dividendi välja maksmata. Mida suurem on kordaja, seda väiksem risk dividendist ilma jääda.

Puhaskasum ÷ Aktsionäridele väljamakstud dividendid = Dividendi kattekordaja

Dividendide väljamakse määr (dividend payout ratio)

Näitab, kui suur osa ettevõtte kasumist dividendidena välja makstakse. Näiteks kui ettevõtte aastakasum on 20 000 eurot ning dividendideks makstakse 5000 eurot, on dividendi väljamakse määr 25%. Üldiselt peetakse stabiilseks ettevõtteks seda, mis maksab välja alla 50% oma kasumist dividendideks. Ettevõtted, millel on kõrge dividendide väljamakse määr (üle 50%), ei pruugi tulevikus samasugust dividendi säilitada.

Makstud dividendid ÷ Puhaskasum = Dividendide väljamakse suhe

Omakapitali vaba rahavoog (FCFE) on rahavoog, mis jääb järgi pärast kulusid ja makse. Tavaliselt tahavad investorid näha, et dividend makstakse FCFE-ga.

Netovõla/EBITDA suhe

Kasutatakse selleks, et hinnata ettevõtete võlakoormusest tulenevaid finantsriske. Mida kõrgem suhtarv, seda suurem on risk. Kui dividendi maksva ettevõtte netovõla/EBITDA suhe on kõrge ja see pidevalt kasvab, võib see tähendada, et ettevõte peab tulevikus enda dividendi vähendama.