LHV ⟩ Mis oli Andres Viisemanni jaoks oktoobrikuu suurim šokk?

Copy
LHV pensionifondide juht Andres Viisemann.
LHV pensionifondide juht Andres Viisemann. Foto: LHV

Minu jaoks oli oktoobrikuus kõige suurem šokk Rootsi keskpanga otsus anda endisele USA keskpanga presidendile Ben Bernanke'ile Nobeli preemia, kirjutas investoritele LHV pensionifondide juht Andres Viisemann.

Minu jaoks on Bernanke nii 2008. aasta finantskriisi kui ka praeguse rahapoliitilise kaose üks peaarhitekte. Õnneks ei antud talle auhinda mitte panuse eest 2008. aasta finantskriisi tekitamisse ega niinimetatud Bernanke'i doktriini eest, vaid hoopis tema varasema uurimuse eest teemal, kuidas muuta pangandussektor kriisikindlamaks.

Reguleeritud pangad on praegu tõenäoliselt turvalisemad kui kunagi varem, ent selle hind on niinimetatud varipanganduse kiire kasv: keegi ei tea täpselt, kui suured on varipanganduse riskid ja kuhu on need peidetud. Mina olen seisukohal, et pangandussektori regulatsioonid peaksid olema sellised, et neid võetaks pigem kvaliteedimärgina, mille poole pürgitakse, ja mitte karistusena, mida püütakse vältida.

Traditsioonilistele pankadele on aastast aastasse regulatsioonide vinti järjest peale keeratud, mistõttu osa ärist on liikunud vähem reguleeritud või täiesti reguleerimata varipanganduse (alternatiivsed finantsteenuste pakkujad, spetsialiseeritud fondid, maksevahendajad) valdkonda ning traditsioonilised pangad on kaotanud oma turuosa ja jäänud aktsiaindeksite tootlusele märkimisväärselt alla. Olen seisukohal, et see trend pöördub lähiajal.

Oleme finantssektori aktsiate ja võlakirjade osakaalu LHV pensionifondides juba mõnda aega tasapisi kasvatanud. Ma usun, et mõõdukalt positiivsed intressimäärad mõjuvad majanduskeskkonnale pigem positiivselt, soodustades konkurentsi ja tõelist innovatsiooni. Negatiivsed intressimäärad võivad toimida küll teoorias, kuid tegelikus elus osutusid need läbikukkunud eksperimendiks ja majanduse piduriks. 

Kahtlustan, et niinimetatud pehme maandumise tõenäosus on nullilähedane.

Praegune majanduskeskkond ning geopoliitiline olukord on vaieldamatult keeruline. Positiivne on aga see, et lõpuks on hakatud rääkima ka lõputu laenamisega kaasnevatest riskidest, kuna enam ei ole illusioone, et laenu saab võtta tasuta. Lõpuks on rahale tekkimas hind ning keegi ei tea täpselt, kui kõrgele see võib kerkida. Raha hind ehk intressimäär on majanduses kõige tähtsam hind, mis mõjutab kõikide teiste varade ja kaupade hindasid. Kui raha hind muutub oluliselt, siis on põhjust kõik finantsplaanid üle arvutada ja eelarved üle vaadata.

Lootus ei ole hea investeerimisstrateegia. Need, kes on valmis kohanema ning viivad oma kulud ja investeeringud reaalsusega kooskõlla, saavad muutuvas keskkonnas paremini hakkama kui need, kes ootavad seni, kuni valikut enam ei ole.

Kas keskpangad liiguvad ühest äärmusest teise?

Euroala inflatsioonitempo küünib tänavu tõenäoliselt 10 protsendini. Sellegipoolest on juba märke, et Euroopa majandus hakkab jahtuma ning kui kaupade ja teenuste nõudlus kahaneb, siis pidurdub ka hinnakasv – kui just pakkumine veelgi kiiremini ära ei kuku.

Ma ennustan, et 2023. aastal jääb euroala inflatsioon umbes 5 protsendi juurde. Pikemas plaanis ei ole võimatu seegi, et inflatsiooni asemel valmistab meile muret hoopis deflatsioon ning selle negatiivne mõju majandusele ja ühiskonnale.

Usun, et praeguses kõrge laenukoormuse all ägavas ühiskonnas on võimalik intressimäärasid järsult tõstes vähendada nii tarbimist kui ka investeerimist ning saada inflatsioonitempo kontrolli alla. Sellest kujuneb siiski valuline protsess, sest seda ravimit doseerides ei oska keegi ette näha, millal see mõjuma hakkab ja millised on ravi kõrvaltoimed.

Kahtlustan, et niinimetatud pehme maandumise tõenäosus on nullilähedane. Kõige väiksemate kriimudega tulevad järjest keerulisemaks muutuvast olukorrast välja need, kes on kogunud piisavalt puhvreid ja kellel on tänu sellele rohkem valikuid, kuidas tulla keerulistes oludes toime.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles