E, 30.01.2023

Bank of America: investeerimine pole sprint, vaid maraton

Romet Kreek
, majandusajakirjanik
Bank of America: investeerimine pole sprint, vaid maraton
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Bank of America soovitab investoritel mitte keskenduda lähiaja riskidele, vaid pikaajalistele võimalustele
Bank of America soovitab investoritel mitte keskenduda lähiaja riskidele, vaid pikaajalistele võimalustele Foto: AP/Scanpix

Bank of America analüütikute tiim eesotsas Savita Subramarianiga prognoosib USA aktsiaturule halval juhul keerulist aastat, kuid soovitab mõelda pikaajaliselt. Lühiajaliselt ei teeni aktsiatega mitte midagi, positiivse stsenaariumi korral aga siiski.

«Keskenduge maratonile, mitte sprindile,» soovitab ta. Tema 2023. aasta lõpu USA aktsiaindeksi S&P 500 hinnasiht on 4000 punkti, kuid kui tuleb halb aasta, siis 3000 punkti. Viimane tähendaks 24-protsendist kukkumist. Esimene ehk baasstsenaarium aktsiaturu 0,9-protsendist tõusu. Kui aga läheb hästi, võib tulev aasta aktsiaindeksile lõppeda 4600 punktil.

S&P 500 ettevõtete kasumiks prognoosib ta 200 dollarit ehk 15 protsenti vähem, kui on Wall Streeti prognooside konsensus. Ta hoiatas, et tavaliselt on kasumiootuste kärpimise eelne aeg sageli sügavalt negatiivne.

Panga negatiivse stsenaariumi alus on ettevõtete kahanevad kasumimarginaalid, kuna ettevõtted ei suuda tõsta nii kiiresti toodete ja teenuste hindu, mis käiks kaasas palgakasvuga. S&P 500 ettevõtetest on vaid pooled suutnud saavutada reaalse käibekasvu, ülejäänute müügikasv pole suutnud pidada sammu inflatsiooniga.

Kuhu siis investeerida?

«Kui 2022. aasta oli USA keskpankaga vahtimise aasta, siis 2023. saab olema reaalmajanduse aasta,» märkis Subramarian. Ta soovitab omada kvaliteetaktsiaid, USAsse tootmist tagasitoovate ettevõtete omi ning nii traditsiooniliste kütusetootjate kui ka roheenergia ettevõtete aktsiaid, ka väikese turuväärtusega ettevõtteid.

Ta soovitab investoritel vaadata tugeva tuluga ettevõtteid ja olla kaitsev. Kui võlakirjadel läheb hästi, läheb kommunaalmajanduse ettevõtetel samuti. Seda sektorit soovitab ta portfellis omada võrdlusindeksist rohkem.

Tervishoiusektori kärpis ta võrdlusindeksi osakaalu tasemele, kuna investorid on karjana selles sektoris sees. Seevastu kommunikatsioonisektor näib väärtuslõksuna. Kuna tehnoloogiaettevõtted on tsüklilised ja neil on deglobaliseerumise riskid, soovitab ta nende esindajaid hoida väiksemas mahus kui võrdlusindeksis.

Kui võtta S&P 500 indeksist välja 50 suurima turuväärtusega ettevõtet, on indeks ajalooliste suhtarvude tasemel. Megasuure turuväärtusega ettevõtete aktsiad on üle hinnatud, kirjutab Finance Yahoo.

Subramarian märgib, et ei maksa arvata, et raha kaotanud inimesed ei vähenda tarbimist. Tavaliselt hinnatakse, et kui varade hinnad kasvavad, siis inimesed kogevad, et nad on saanud rikkamaks. Seda nimetatakse rikkuseefektiks, mis soodustab tarbimist. Seekord on tegemist vaesumise efektiga. Tänavu on aktsiate, võlakirjade, krüptorahade ja kinnisvaraga kaotatud 22 triljonit dollarit, mis võib kaasa tuua tarbimise vähenemise 700 miljardi dollari võrra, hindab ta.

Mida veel karta? Kuigi koroonarisk on investeerimisel vähenenud, on käimas ajaloo suurim intressitõusušokk, kuna inflatsiooniline surve on enam kui 40 aasta suurim. See kasvatab majanduslanguse kartusi, lisaks käib sõda ja geopoliitilistest riskidest pole puudust. Lisaks püütakse midagi kokku leppida CO2 vähendamises, mis hakkab mõju avaldama.

Kuigi järgmine aasta võib tulla investoritele halb, ei tasu unustada suurt pilti. Järgmise 10 aasta keskmise aktsiaturu tootlus peaks olema 8 protsenti aastas, mis viiks S&P 500 indeksi 6000 punktile.

Kui ühe päeva kaupa aktsiate omamisel on teenimistõenäosus 54 protsenti, siis 10 aastat S&P 500 indeksit omades kasvab see 94 protsendini.

«Aktsiainvestorid peaksid keskenduma pikale perspektiivile ja mitte lähiaja riskidele,» lausus ta.

Märksõnad
Tagasi üles