Akkermann: hoiu-laenuühistud muutuvad ühistupankadeks
14. detsember 2022, 07:55
Rahandusminister Annely Akkermanni sõnul tuleb järelevalvet hoiu-laenuühistute (HLÜ) järele tõhustada ja selleks peavad kõik HLÜ-d viieaastase üleminekuperioodi jooksul otsustama, kas jätkata ühistupangana või tegevus lõpetada.
«Inimesed ei taju, et ühistu pole sama, mis pank ja sealsetele hoiustele ei laiene tagatisfondi kaitse. Selle tulemusel on meil käimas mitu kohtuasja, kus inimesed võivadki oma rahast ilma jääda,» selgitas Akkermann praeguste muudatuste vajalikkust.
Edaspidi tuleb järelevalvet ühistute üle tõhustada, ühistud peavad oma osakapitali suurendama vähemalt miljoni euroni, taotlema panga või ühistupanga tegevusloa ja lähevad sellega finantsinspektsiooni järelevalve alla.
Kahes etapis uued nõuded
Rahandusministri sõnul ei kipu ühistu liikmed ise piisavalt huvi tundma, millega ühistu juhatus tegeleb ja tihti antakse oma volitus hääletada juba liitudes ühistu juhtidele üle. Ka ühistud ei anna alati asjakohast teavet. «Võime küll kehtestada neile täiendavaid tegevusnõudeid, aga ilma riigipoolse kontrollita ei saaks me kunagi täit kindlust nende täitmise kohta,» sõnas Akkermann.
Rahandusministeerium esitab lähiajal kooskõlastusringile seadusemuudatused, kus HLÜ-dele kehtestatakse kahes etapis uued nõuded.
Esimeses etapis kehtestatakse nõue anda liikmetele infot nii liikme enda kontoseisu kui ka ühistu finantsseisu kohta. Piiratakse volitamist ja kehtestatakse täiendavad nõuded finantsauditile ning täiendavad sobivus- ja usaldusväärsuse nõuded hoiu-laenuühistute juhtidele. Ühtlasi seatakse keeld hoiuste intressi reklaamimisele, mis jõustub 2023. aasta 1. juulist.
Teises etapis peavad HLÜd hiljemalt 2027. aasta 31. detsembriks saama finantsinspektsioonilt panga või ühistupanga loa, vastasel juhul ei saa nad enam peale seda kuupäeva oma tegevusega jätkata. Seega kohalduvad HLÜ-dele kõik samad nõuded nagu pankadele, välja arvatud osakapitali nõue, mis võib 5 miljoni euro asemel olla miljon eurot.