Euroopa Keskpank muudab laenamist kallimaks (2)
15. detsember 2022, 15:55
Euroopa Keskpanga (ECB) nõukogu otsustas neljapäeval tõsta kolme ECB baasintressimäära 50 baaspunkti ehk 0,5 protsendipunkti võrra.
Nõukogu otsustas seega kehtestada alates 21. detsembrist põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 2,50 protsenti, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 2,75 protsenti ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 2,00 protsenti.
Eurostati kiirhinnangu kohaselt oli inflatsioonimäär novembris 10 protsenti, mis on veidi madalam kui oktoobris registreeritud 10,6 protsenti. Languse taga on peamiselt energiahindade aeglasem inflatsioon. Toiduainehindade inflatsioon ja hinnasurve kogu majanduses on tugevnenud ja jäävad mõneks ajaks püsima.
Lähiajal aeglustub majandus veelgi
Eurosüsteemi eksperdid on oma inflatsiooniprognoose märkimisväärselt ülespoole korrigeerinud: keskmine inflatsioon peaks ulatuma 2022. aastal 8,4 protsendini ning aeglustuma siis 2023. aastal 6,3 protsendile, kusjuures aasta jooksul peaks inflatsioonimäär märkimisväärselt alanema.
Eurosüsteemi ekspertide värskeima ettevaate kohaselt peaks majanduslangus olema suhteliselt lühiajaline ja leebe.
2024. ja 2025. aastal peaks keskmine inflatsioon olema vastavalt 3,4 protsenti ja 2,3 protsenti. Inflatsioon ilma energia ja toiduainete hindadeta peaks olema 2022. aastal keskmiselt 3,9 protsenti, hoogustuma 2023. aastal 4,2 protsendini ning aeglustuma siis 2024. aastal 2,8 protsendile ja 2025. aastal 2,4 protsendile.
Selle aasta neljanda kvartali ja järgmise kvartali jooksul võib euroala majandus energiakriisi, suure ebakindluse, üleilmse majandusaktiivsuse raugemise ja rahastamistingimuste karmistumise tõttu aeglustuda.
Eurosüsteemi ekspertide värskeima ettevaate kohaselt peaks majanduslangus olema suhteliselt lühiajaline ja leebe. 2023. aastal peaks kasv siiski olema tagasihoidlik ning seonduvaid prognoose on varasematega võrreldes märkimisväärselt allapoole korrigeeritud. Edaspidi peaks kasv praeguste ebasoodsate tegurite taandudes hoogustuma.
Eurosüsteemi ekspertide hinnangul peaks majandus kasvama 2022. aastal 3,4 protsenti, 2023. aastal 0,5 protsenti, 2024. aastal 1,9 protsenti ja 2025. aastal 1,8 protsenti.
Varaostuportfell kahaneb
Keskpanga nõukogu arutas neljapäeval ka väärtpaberipositsioonide normaliseerimise põhimõtteid. Alates 2023. aasta märtsist hakkab varaostukava portfelli maht mõõdukas ja prognoositavas tempos vähenema, kuna eurosüsteem ei reinvesteeri kõiki aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid. Vähenemine ulatub keskmiselt 15 miljardi euroni kuus kuni 2023. aasta teise kvartali lõpuni ja selle edasine ulatus määratakse kindlaks aja jooksul.
Veebruaris teeb nõukogu teatavaks varaostukava varade vähendamise parameetrid. 2023. aasta lõpuks vaatab nõukogu läbi ka lühiajaliste intressimäärade juhtimise tegevusraamistiku, mis annab teavet bilansi normaliseerimise protsessi lõppeesmärkide kohta.
Nõukogu kavatseb reinvesteerida pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberite põhiosa tagasimakseid vähemalt kuni 2024. aasta lõpuni.
ECB kinnitas ka, et nõukogu on valmis kõiki oma rahapoliitilisi instrumente oma volituste piires kohandama, et tagada inflatsiooni naasmine 2 protsendi tasemele.