Swedbank tahab, et pensionikogujad Eesti majandust turgutaks (2)
Miks peaksid Swedbanki pensionifondide kliendid rõõmustama, kui väljas puhub tuul, mis paneb Enefit Greeni tuulikud kiiremini tööle? Või tundma heameelt, et reisijad naasevad Tallinki laevadele, või sadama piirkonnas näeb üha enam välismaalasi ja Tallinna Sadamat külastab üha enam laevu? Pensionifondide kaudu ollakse nende ettevõtete omanike seas ning omanik saab ühel või teisel viisil osa ettevõtte käekäigust, kirjutab Swedbanki pensionifondide portfellihaldur Ene Õunmaa.
Möödudes Tallinnas värskelt renoveeritud Radisson Collectioni hotellist või Hiltonist, võib Swedbanki pensionifondi klient uhkusega mõelda, et ka talle kuulub osake sellest hoonest.
Sama võib mõelda Tartu Aardla Selveris või Narva Tiimani Maximas perele toitu valides, samuti Sillamäe Maximas või Kärberi Selveris. Aardla Selveri puhul ei piirdu omaniku staatus ainult hoonega, lisaks ollakse Tallinna Kaubamaja Grupi aktsiate kaudu Selveri omanike seas.
Vaadates järjekordset elektriarvet, võiks väikeseks lohutuseks olla see, et minu pensionifond on investeerinud Enefit Greeni aktsiatesse ning seeläbi saan mina kõrgetest elektrihindadest ka tulu. Samuti võib uhke omanikutundega valida šampooni Tradehouse’i või uusi saapaid Weekendi poodides.
Kui me ise oma ettevõtetes perspektiivi ei näe, siis miks teised peaksid nägema?
Swedbanki pensionifondide osakuomanikud ei pea kartma, et nemad Eesti ja teiste Balti riikide tehnoloogiaettevõtete eduloost osa ei saa. Riskikapitali investeeringuid on Swedbank teinud läbi riskikapitalifondide Karma, Trind VC ja Practica VC ning seeläbi on Swedbanki portfellides osalusi nii pangandusidus Tuum kui ka küberjulgeolekuga tegelevas ettevõttes CybExer. Samuti töötajate ümberasustamise teenuseid pakkuvas Jobbaticalis ja riiete taaskasutuse tsüklisse panustavas Yagas.
Lisaks on aktiivselt juhitud pensionifondid võimelised palju enam avaldama kohalikul tasandil reaalset mõju keskkonnale. Investeerides uutesse taastuvenergia võimsustesse või suunates kinnisvarahaldureid suurendama hoonete energiatõhusust, saame anda suure panuse jätkusuutlikkusse majandamisse.
Kinnisvarainvesteeringud moodustavad Swedbanki erinevate pensionifondide portfellist 7–13 protsenti. Birdeye Capitali fondi kaudu on pensionifond investeerinud peamiselt noorde kasvavasse metsa 7000 hektaril üle kogu Eesti.
Tänapäeval kuuleb väga tihti soovitust, et eelistage pensionifondi valikul indeksfondi. Samas on hulk põhjuseid, miks võiks eelistada just neid fonde, mis investeerivad kohalikku majandusse.
Kohalikult investeerivad pensionifondid panustavad juba praegu oma osakuomanike heaolusse, luues uusi töökohti ja toetades puhtamat keskkonda. 2022. aasta detsembri keskpaigaks ulatus Swedbanki pensionifondide kohalike investeeringute summa üle 350 miljoni euro.
Üleskutsed investeerida eelkõige indeksfondidesse innustavad soetama vaid välismaiseid ettevõtteid ja toetama piiridetagust majandust, sest Baltikumi ettevõtteid neist indekseist ei leia. Kahtlemata elame me globaalses majanduses ning ei saa piirduda ainult oma koduhooviga, kuid viimast ei tohi ka ära unustada.
Samas ei tohi ära unustada pensionifondide eesmärki – pakkuda inimestele ressursse pärast aktiivse tööea lõppu ning seda igas olukorras. Seetõttu on varade hajutamine oluline ja hajutamine ka erinevate riikide, majandusruumide mõistes ning ainult kohalike investeeringutega piirduda ei saa. Aga kui me ise oma ettevõtetes perspektiivi ei näe, siis miks teised peaksid nägema?