N, 9.02.2023

ANALÜÜS ⟩ Valimised lähenevad: kas türklastel saab villand Erdogani «majandusimest»?

Romet Kreek
, majandusajakirjanik
Valimised lähenevad: kas türklastel saab villand Erdogani «majandusimest»?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Türgi president Recep Tayyip Erdogan püüab taas võita presidendivalimisi
Türgi president Recep Tayyip Erdogan püüab taas võita presidendivalimisi Foto: ZUMAPRESS.com/scanpix

Inflatsiooni ja valuuta devalveerimise tagajärjel kannatanud türklastel tekib varsti võimalus valida, kas jätkata president Tayyip Erdogani tugeva plaanimajanduse sugemetega majanduseksperimenti teel või proovida midagi muud.

Tõenäoliselt toimuvad mais Türgi presidendi- ja parlamendivalimised. Seal selgub, kas 68-aastane Erdogan jääb kolmandaks aastakümneks võimule.

Kõrvetada saanud rahvusvahelised investorid jälgivad olukorda. Fondijuhid rääkisid Reutersile, et opositsiooni võit võiks kaasa tuua Türgi varade järsu hinnatõusu, kuna lubatud on pöörata Erdonomics pea peale. Samas igasugune suur muutus toob kaasa majanduses ja finantsturgudel ebakindluse.

Varahaldusfirma TCW arenevate turgude analüüsijuht Blaise Antin ütles, et kiiret teenimisvõimalust ei teki valuutaturul isegi siis, kui Erdogan kaotaks. Alles keskmises perspektiivis saab näha, kuidas tegeletakse ülehinnatud valuuta probleemiga ja tõstetakse intressimärad palju kõrgemale.

Arvamusküsitluste järgi jääb Erdogan presidendiks, kuigi tema AK partei kaotab parlamendis kontrolli. Kuuest parteist koosnev opositsioon peab alles valima, keda seada presidendikandidaadiks. Üheks populaarseks valikuks oleks vanglakaristust kandev Istanbuli linnapea. Kriitikute sõnul kiusab kohus Erdogani konkurente, millega valitsus ei nõustu.

Valimistel selgub ka Türgi kui piirkondliku sõjalise suurtegija roll, kes NATO liikmena püüab vahendada Ukraina konflikti ja sekkub Süürias.

Kui otsida Erdogani nõrka külge, siis selleks on majandus. Endale intressimäärade vaenlase tiitli võtnud mees langetas käest läinud inflatsiooniga riigis intresimäära 19 protsendilt 9 protsendini. Türgi liir kukkus mullu 30 protsenti, tähistades sellega järjest kümnendat langusaastat. Oktoobris tõusis inflatsioon 24 aasta tippu ja jõudis 85 protsendini. Detsembris aeglustus inflatsioon 64,3 protsendini.

Et rahvale meelepärane olla, käivitas Ankara rekordmahus sotsiaalabi ja kulutuste programmi, kulutades selleks 1,4 protsenti riigieelarvest. Subsideeritakse energiat, miinimumpalk kahekordistati ja kahel miljonil türklased lubati kohe pensionile jääda.

«Erdogan on ühe abipaketiga teist taga ajamas,» ütles Chatham House’i teadur Galip Dalay. «Kuid kui ta kaotab valimistel, muutub see kellegi teise probleemiks.»

Kuigi Türgi võlatase on madalam enamikust riikidest, on aastaid tühjenenud valuutareservid, keskpanga sõltumatuse kadu ja õigusmõistmise sõltumatuse likvideerimine jätnud riigi raskesse olukorda.

Moody's ja Fitch alandasid riigi krediidireitingu rämpsuks juba 2016. aastal. Türgi krediidireiting on samal tasemel Boliivia ja Kameruniga.

«Majanduspoliitika pole jätkusuutlik,» ütles Paul Gamble Fitchist.

Türgi hakkas hälbima vabaturumajandusest 2017. aasta paiku, kui Erdogan koondas võimu presidendi institutsiooni kätte.

2019. aastal kardeti rahvusvahelistel turgudel ebastabiilsust külvavat spekuleerimist. Kui 2018. aastal ulatus Inglise Panga andmetel rahvusvahelistel valuutaturgudel Türgi liigi käive päevas 56 miljardi dollarini, siis 2019. aastal oli see kõigest 10 miljardit dollarit.

Välisinvestorid on Türgi maha jätnud. Välismaalaste osa valitsuse võlakirjades kahanes 2017. aastal 20 protsendilt vähem kui ühe protsendini. Välismaalaste osa aktsiaturul oli vaid mõne aasta eest 65 protsenti, nüüd vaid 30 protsenti.

Türklased püüdsid oma sääste päästa pannes raha aktsiaturule. Mullu tõusis Türgi aktsiaturg kohalikus vääringus 200 protsenti.

Türgi põllumees Mehmet Hasim Acanal müüs ühe oma põllumaa ja pani 10 miljonit liiri ehk 533 620 dollarit aktsiatesse.

«Ma arvasin, et aktsiad kaitsevad inflatsiooni vastu ja annavad suuremat tulu kui dollarite või kulla hoidmine,» lausus ta.

Türgi leiutas liiri languse eest kaitstud pangahoiuste skeemi, mis on osutunud kalliks lahenduseks.

Sõbralike riikide, nagu Katari ja Venemaa, rahasüstid ning turismi taastumine aitasid liiril alates augustist püsida 18 ja 18,8 vahel USA dollari suhtes. Samal ajal hakkas Erdogani reiting küsitlustel kasvama.

Ametnikud leiutavad kogu aeg uusi teid, kuidas saavutada valuuta stabiilsus. Nüüd reguleerib seda juba umbes sada eeskirja.

Ühe pankuri sõnul on mõned välisinvestorid hakanud tegema lühiajalisi liiri tugevnemispanuseid, kuna Türgi valuutareservid peaaegu kahekordistusid novembris.

Kuigi Türgi liir on alates 2008. aastast kaotanud üle 90 protsendi oma väärtusest, on see ikka veel 15 protsenti üle hinnatud, leiab IIFi peaökonomist Robin Brooks.

Kui Erdogan valiti 2014. aasta augustis presidendiks, maksis dollar vähem kui neli liiri, kuid nüüd läheb see juba 20-le.

Kuigi Erdogani majanduspoliitika tulemuseks on ennustatud katastroofi, pole see nii läinud, ütles Vontobeli fondijuht Sergei Gontšarov. Läinud nädalal polnud Türgil rahvusvaheliselt kapitaliturult 2,75 miljardi dollari laenamisega probleeme.

Türgi reaalintress, kus arvestatakse inflatsiooni mõjuda, ulatus miinus 53,5 protsendini.

Märksõnad
Tagasi üles