HEA UUDIS ⟩ Eesti pääses rahapesu pidalitõbiste eeskojast

Romet Kreek
, majandusajakirjanik
Copy
Rahapesu
Rahapesu Foto: AP/Scanpix

Pikka aega omapäi ja sisulise järelevalveta kümneid miljardeid eurosid pööritanud krüptofirmad võinuks Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestajate silmis paaria­riikide sekka uputada. Seekord pääsesime.

Iga seitsme aasta tagant hindab Euroopa rahapesu ja terrorismi rahastamist tõkestav komisjon Moneyval riikide usaldusväärsust ja jagab need vastavalt saadud hinnangule rühmadesse: auväärsed valged riigid, umbusku tekitavad hallid riigid ja otsekui pidalitõbised mustad riigid.

Seekordse hindamise ajal pidid paljude Eesti riigiasutuste töötajad ja erasektori esindajad kulutama tublisti aega ja vaeva, et rahvusvahelistele ekspertidele selgeks teha: Eestit pole põhjust arvata halli nimekirja. Selles kahtlases seltskonnas on näiteks Albaania, Araabia Ühendemiraadid, Burkina Faso, Kambodža, Kongo DV, Nicargua, Pakistan, Tansaania, Uganda ja Jeemen.

Mustas nimekirjas ehk rahapesu tõkestajate silmis pidalitõbiste seas on kolm riiki: Põhja-Korea, Myanmar ja Iraan.

Läti pidi 2018. aastal hirmsal moel vaeva nägema, et pääseda halli nimekirja sattumisest. Praegu ähvardab see saatus Bulgaariat ja Horvaatiat.

Kui riik satub halli rühma, tuleb selle ettevõtete ja eraisikute suhtes rakendada täiendavaid ettevaatusabinõusid nii kõikidel välispankadel kui ka teistel asutustel, kellele vastavad kohustused laienevad. See aga suurendab märkimisväärselt viimaste tegevus- ja administratiivkulusid, nii et lihtsam on hallide riikidega mitte asju ajada.

Kui näiteks Läti oleks sattunud halli nimekirja, oleks seal tegutsevad rahvusvahelised ettevõtted ilmselt oma äri mujale kolinud. Eesti ettevõtetele ja eraisikutele tähendanuks see, et Lätis oleks olnud raske pangakontot avada. Läti ettevõtetega arveldamine oleks võinud hakata venima, kuna maksed peaksid läbima tihedama sõela kui nn valgete riikide ettevõtetega tehtavad arveldused. Ettevõtted oleksid pidanud täpsemalt tõestama raha päritolu ja kinnitama, et tegemist pole teeseldud tehingutega.

Välispangad oleksid võinud lõpetada korrespondentpanganduse suhted Läti pankadega, mis oleks muutnud välisarveldused keerulisemaks. Tagatipuks võinuks Läti pangad kaotada õiguse arveldada USA dollarites.

Lätile oleks tõusnud laenuraha hind, kuna halli nimekirja riikide ja pankade vekslitesse suhtutakse suurema umbusuga ning neilt nõutakse suuremat riskipreemiat ehk intressi. Ja Läti pole Eesti jaoks ju mingi kauge Burkina Faso, vaid üks meie suuremaid kaubanduspartnereid.

Sama saatus oleks võinud nüüd tabada Eestit, ent kuna pääsesime puhaste paberitega, oli siinsetel pankuritel põhjust rõõmustada. Palju võimalikke jamasid jäi ära.

Eestit hindamisel nõustanud Israeli tippekspert Yehuda Shaffer ütles mullu veebruaris Postimehele antud intervjuus, et ta ei hakkaks spekuleerima, kas Eesti suudab vältida rahapesu halli tsooni langemist. Shaffer nõustas toona parasjagu hallis nimekirjas olnud Maltat, mis sai tublisti kannatada.

Eesti kogus halba kuulsust siin tegutsenud pankades käinud suurejoonelise rahapesu tõttu. Kuid pankade hindamine oli vaid väga väike osa tohutust uurimisest. Kokku uuriti ja hinnati 11 peatükki ja 40 tehnilist aspekti.

Eesti puhul leiti 109 tehnilist puudust, mille kohta tehti parandusettepanekuid. Hakatuseks saadeti ekspertidele 850 lehekülge materjale, siis 1400 lehekülge küsimustikuga. Kahel nädalal mullu aprillis-mais kohtus suur grupp rahvusvahelisi eksperte Eestis sadade inimestega.

Nagu karta võis, ähvardas Eestile komistuskiviks saada mitte enam välismaiste pankade filiaalides käinud rahapesu, vaid virtuaalvaluutadega seotud teenuseid pakkuvad platvormid ehk krüptofirmad.

Eestis tervitati omal ajal pead tõstma hakanud krüptofirmasid neid litsentseerides, kuid märkimisväärsest järelevalvest nad pääsesid. Ent kui 2021. aasta suvel sai rahapesu andmebüroo juhiks Matis Mäeker, seadis ta esimesest päevast tähelepanu just virtuaalvaluutadega seotud teenuste pakkujatele. Kui vahepeal tegutses sedalaadi ettevõtteid Eestis lausa tuhandeid, siis möödunud aasta alguseks oli neid alles 381 ja aasta lõpuks vähem kui 150.

Krüptofirmade haardest annab aimu nende võrdlemine pankadega. Eestis tegutsevate pankade rahvusvahelised arveldused küündisid mullu 80 miljardi euro kanti, krüptofirmadest käis aga läbi 20 miljardit eurot. Teisisõnu, kõikvõimalike kummaliste ettevõtete kaudu toimus sisuliselt neljandik läbi pankade tehtud välisarvelduste mahust, ilma et nende tegevusest olnuks täpset ülevaadet. Arvestades, kui pika viivitusega jõuti jälile pankades käinud rahapesule, pole välistatud, et ka krüptofirmade tegevuse õied alles punguvad.

Rahandusministeeriumi asekantsleri Evelyn Liivamägi sõnul on Eestis krüptoäri mahtu hoogsalt vähendatud. «Võib öelda, et igast kümnest krüptoärist on alles üks,» lausus Liivamägi. «Seda tänu meie karmimatele seadustele ja rahapesu andmebüroo pingsale järelevalvele.»

Moneyvali 329-leheküljelise raporti alusel hinnati Eesti pingutusi rahapesu ja terrorismi rahastamise vastases võitluses tulemuslikuks. Eesti pääses halli tsooni vajumisest ja jäi valgesse tsooni.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles