Kui aasta 2021 oli aktsiate esmaste avalike pakkumiste (IPOde) poolest rekordiline, siis juba 2022. aastal langes aktiivsus pea poole võrra: tehingute arv oli 45% madalam (1333 vs. 2436) ja kaasatud investeeringute maht 61% väiksem (179,5 mld USD vs. 459,9 mld USD). Euroopa näitajad on veelgi tagasihoidlikumad. Eelmisel aastal vähenes IPOdega kaasatud investeeringute maht siin koguni 78% ja tehingute arv 70%.
Mis juhtus? IPOd peegeldavad enamasti globaalsetel ja kohalikel finantsturgudel valitsevat meeleolu, kuna nende puhul on tegemist siiski peamiselt optimismil, kasvul ja investorite usul põhinevate tehingutega.
Kui ettevõte läheb börsile, siis palub ta investoritel uskuda oma kasvunarratiivi ja loota, et ettevõtte kasvuplaanid saavad teoks. Seda silmas pidades pole mingi ime, et investorid ei taha praegu uutesse tulijatesse investeerida. Euroopas on käimas sõda, peaaegu kogu maailm on inflatsiooniga kimpus, riigid konkureerivad geopoliitilisel areenil, kuid keskpangad tõstavad samal ajal pidevalt intressimäärasid, mis vähendab rahaliste vahendite kättesaadavust ning tõstab investeeringutelt oodatavat tulu.
Eelmise aasta IPOde näitajad on selles kontekstis igati loogilised.
Venemaa sissetung Ukrainasse avaldas IPOdele olulist mõju, eelkõige sõja tagajärjel tõusnud energiahindade tõttu. Energiakulude kasv tähendas enamikele ettevõtetel automaatselt ärikulude suurenemist ja inimeste ostujõu (nõudluse) vähenemist.
Mõlemad tegurid mõjutavad negatiivselt ettevõtete hindamist, mis põhinevad suuresti tulevaste tulude põhjal. Sellest tulenevalt on investeeringute potentsiaalne maht languses ning ettevõtted peaksid tõsiselt kaaluma, kas sellises olukorras üldse börsile minna.
On ka üks oluline erand: energiaettevõtetele andis energiahindade tõus hea võimaluse börsile minna, see aga on vaid suhteliselt väike osa kogu IPO-turust.
Samuti pidurdavad IPOde hoogu ka paljud spetsiifilisemad tegurid. Näiteks USA ja Hiina vahelised pinged on vähendanud huvi Hiina ettevõtete noteerimise vastu USA börsidel. Piiriüleste IPOde ehk selliste tehingute arv, kus ühe riigi ettevõte on noteeritud teise riigi börsil, langes eelmisel aastal võrreldes 2021. aastaga 61%.
Praegustes oludes pole midagi imestada, et ka ülisuurte (üle miljardi dollari) IPOde arv ja maht on languses. Eelmisel aastal oli selliseid tehinguid maailmas vaid 21, aasta varem 82.
Ülisuuri IPOsid tehakse muidugi ka praegu, kuid neid saavad endale lubada vaid sellised ettevõtted, kes on kindlad, et huvi nende IPO vastu on sedavõrd suur ja vankumatu, et kriisid seda kas üldse ei mõjuta või sellele vaid vähesel määral mõju avaldavad.
Heaks näiteks on Porsche AG IPO eelmise aasta septembris, millega kaasati 8,7 miljardit USA dollarit. Suurtest IPOdest väärivad märkimist ka veel LG Energy Solutioni 10,7 miljardi USA dollari suurune IPO Lõuna-Koreas eelmise aasta alguses ning China Mobile'i 8,2 miljardi USA dollari suurune IPO Shanghai börsil.
Loomulikult ei mata finantsturud ja ettevõtted IPOsid lõplikult maha, vaid kasutavad seda hetke selleks, et valmistuda ja oodata olukorra paranemist.
Ettevalmistustes pööratakse senisest oluliselt rohkem tähelepanu ettevõtete paindlikkusele ja vastupanuvõimele erinevates kriisides ning analüüsitakse põhjalikult makromajanduslikke näitajaid ja riiklikku poliitikat.
Samuti peaksid IPOt kavandavad ettevõtted keskenduma praegustes tingimustes oluliselt enam oma sihtinvestoritele ehk neile, kellel on potentsiaali omandada suur osa ettevõtte aktsiatest või mõjutada teisi investoreid ettevõttesse investeerima. Ettevõtted ei saa enam loota suurele hulgale väikestele ja keskmise suurusega investoritele, kes ostavad IPO käigus aktsiaid vaid positiivse emotsiooni ajel.
IPOks valmistumisel tuleb arvestada aga veel ühe teguriga. Nimelt on suurte tehnoloogiaettevõtete aktsiate väärtus viimase aasta jooksul oluliselt langenud. Nad on kaotanud oma seni pea piiramatuks peetud kasvupotentsiaali. See tähendab, et investorid pööravad nüüd rohkem tähelepanu ettevõtete traditsioonilistele finantsnäitajatele, nagu tulud, kulud, realistlikud turuprognoosid, kontrollitavad innovatsiooniplaanid ja juhtimine.
Nii IPO-ettevõtete kui ka investorite suhtumine on tulnud pilvedest alla maa peale tagasi, kus valitsevad vanad ja äraproovitud majandus- ja kasumiseadused. Kõige sellega peaksid arvestama oma tegemistes ka Eestis IPOt kavandavad ettevõtted. Meie börsiettevõtted on üldiselt küll keskmisest väiksemad, kuid ka neile kehtivad siiski samad finantsturu seadused.