INVESTOR MARI ⟩ Iga kuu võiks olla nagu jaanuar
2. veebruar 2023, 10:27
Seda muidugi mitte selles mõttes, et juunikuus võiks olla lumi maas, aga aktsiaturud võiksid küll jätkata nagu jaanuaris.
Jaanuar oli mulle superkuu. Portfell kasvas 7,2 protsenti ja ilma sissemakseta 6,4 protsenti ning jõudis 40 322,77 euroni.
Minu portfellis oli aktsiate osakaal 65,3 protsenti, kinnisvara(fondid) 7,3 protsenti, võlakirjad 5 protsenti ja raha 22,4 protsenti.
LHVst selgub, et koos dividendidega oli jaanuaris eurodes MSCI maailmaindeksi tootlus 5,6 protsenti, USA S&P 500 indeksil 4,8 protsenti ja Euro Stoxx 50 9,9 protsenti. Samas mul pole portfellis aktsiate osakaal 100 protsenti.
Parim aktsia oli Blackstone, milles ma jõudsin juba vahepeal kahtlema hakata varahaldusfirma kinnisvarafondi jamade tõttu. Aktsia tõusis kuu ajaga 29,3 protsenti, mis kasvatas portfelli ligi 800 euro võrra.
Ka teine koht läks USAsse. Netflixi aktsia tõusis 20 protsenti, mis tõi kuu ajaga 433 eurot kasumit.
Tublid olid ka Coop Panga aktsia, mis tõusis 18 protsenti ja LHV 16,3-protsendilise tõusuga, mis vastavalt kergitasid portfelli 690 ja 191 euro võrra.
Ainus pahandusetegija oli portfellis Norra naftakompanii Equinor, mille hind langes 15 protsenti ja tõi 198 eurot miinust. Kahju, et ma ei ostnud mõne USA kütusekompanii aktsiat. Sektori valik oli hea, aga oleks pidanud vältima Norrat ja laiemalt Euroopat, kus kehtestatakse lisakasumi- ja ressursimakse. Ega pole muidugi ka garantiid, et ka USAs ei võeta kütusekompaniisid rekordkasumite järel igasugu täiendavate maksustamisideedega vastu.
Mitmed teised aktsiad kasvasid kah tublisti. Suvalisel kuul oleks võinud sellega hiilata, kuid mitte jaanuaris. Incapi aktsia tõusis 9,8 protsenti, Siauliu Bankas 8,9 protsenti ja Tallinna Kaubamaja 8,4 protsenti. Leedu pangaaktsia tõus tõi rahaliselt sisse isegi rohkem kui LHV oma (200 eurot võrreldes 191 euroga), kuna selle aktsia osakaal on lihtsalt oluliselt suurem.
LHV aktsia suhtes olen esialgse soetamise järel äraootaval seisukohal. Positsioon on liiga väike ehk alla 1400 euro, kuid juurde pole ostnud. Intressitõus peaks panga kasumit võimsalt kasvatama, kuid ei tea, mis hakkab juhtuma laenukahjumitega. Lisaks pole jätkuvalt selgust Suurbritannia pangalitsentsi saamise suhtes, mille kohta võiks ehk veebruaris tulla uudis. Kas positiivne või negatiivne, saame näha. Ostsin pangaaktsiat just Suurbritannia suurte perspektiivide tõttu, kuid järjest enam meeldib mulle Eesti osa, kus intressitõusu töö on selgemini näha.
Jaanuaris tekkis hirmsasti soov osta Inteli aktsiat, kuid õnneks loobusin mõttest. Kunagi võiks ju sektoril paremini minna, aga ettevõte raporteeris katastroofilisest kvartalitulemusest ja lubas veel hullemat käimasolevat kvartalit. Intel kaotas jätkuvalt turuosa, marginaalid kukkusid ja arvutiturg on languses. Imelik, et nii domineeriva turuosaga ettevõte ei suuda seda suureks kasumiks keerata. Graafikut vaadates tekkis ostuhuvi, aga kunagi ei tea, ega põhja all ei pesitse mõni madalam põhi.
Tunnen, et portfellis võiks lisaks Incapile olla veel mõni tehnoloogiaaktsia.
Kui nüüd vaadata jaanuari supertulemust ja oma raha suurt osakaalu, siis oleks võinud olla täielikult investeeritud. Vaatamata fantastilisele jaanuarile pole ma sugugi veendunud, et aasta läheb edasi nagu pillerkaar. Kahtlustan, et eelmise aasta börsipõhi läheb uuesti testimisele.