Maksu- ja tolliamet selgitab: kuidas krüptoinvestorid peavad makse tasuma (1)
2. veebruar 2023, 14:09
Õige pea algab iga-aastane tuludeklaratsioonide esitamine. Varasemate aastatega võrreldes tegi eelmisel aastal suurima hüppe just krüptovaradelt teenitud tulu. 2021. aasta kohta deklareeriti ligi 57 miljonit eurot tulu ja maksti riigieelarvesse selle pealt tulumaksu üle 11 miljoni euro.
Maksu- ja tolliameti maksuaudiitor Krista Randvere selgitab, et huvi krüptovarade ja nendesse investeerimise vastu on suur ning erinevad suunamudijad ja investorid räägivad võimalustest teenida tulu, kuid ka kaasnevatest ohtudest, näiteks riskist kaotada väärtuse languse tõttu kogu raha või sattuda mõne petuskeemi ohvriks. Oluline on pidada silmas, et iga tehtud investeerimisotsus oleks hoolikalt läbi kaalutud. Lisaks on oluline teada, krüptoraha või loodud NFT (non-fungible token) müügist või muul viisil krüptorahas saadud tulu, sh üüritulu, tuleb eraisikul deklareerida ja maksta tulumaks.
Tulu maksustamisel tuleb krüptoraha ostu- ja müügihind või saadud tulu ümber arvutada eurodesse tulu saamise või kulu tegemise kuupäeval kehtinud krüptoraha vahetuskursi (turuhinna) alusel. Turutingimustel tehingu korral võib kasutada turuhinnana ka selle keskkonna vahetuskurssi, kus tehing toimus. Kui keskkonnas, kus tehakse tehinguid krüptorahas, on toodud vahetuskurss muu traditsioonilise valuuta kaudu, näiteks Ameerika dollarites, tuleb summa eurodesse ümber arvestada, kasutades keskpanga päevakurssi Eesti Panga veebilehelt.
Kauplemine
Levinud tulu teenimise viisiks on krüptorahaga kauplemine, mil tulu saadakse krüptoraha hinna muutustest. Tulumaksuseaduse tähenduses on krüptoraha vara, mis tähendab, et krüptorahaga tehtud tehing, millest eraisik saab kasu, tuleb tuludeklaratsioonis deklareerida real 6.3 või 8.3. Kasu arvutatakse ostu- ja müügihinna vahena või vahetamisel vastu saadud vara hinna ja vahetatava krüptoraha ostuhinna vahena iga tehtud tehingu kohta eraldi. Saadud kasult arvestatakse tulumaks, mis on Eestis 20 protsenti.
Näide: Mari ostis 1 bitcoin'i hinnaga 19 000 eurot ja müüs selle hinnaga 21 000 eurot. Mari sai kasu 2000 eurot (21 000–19 000), millelt arvestatakse tulumaks 400 eurot (2000 * 20 protsenti).
Oluline on meeles pidada, et deklareerida tuleb ka need kasumlikud tehingud, kus krüptoraha vahetatakse teise krüptoraha vastu, st kasu teenitakse ilma, et investori pangakontole laekuks tavavaluutat.
Kuna krüptoraha ei ole tulumaksuseaduse mõistes väärtpaber, siis tehingutest saadud kahju ei arvestata ega deklareerita. Samuti ei saa tulumaksukohustuse edasilükkamiseks kasutada investeerimiskontot.
Kui tulu sai alaealine, siis tuleb see samuti deklareerida. Alaealise eest esitab tuludeklaratsiooni tema vanem või eestkostja. Lapsevanema tuludeklaratsioonis arvesse võetavat lapse maksuvaba tulu vähendatakse lapse aastatulu võrra.
Maksukohustus tekib ka krüptorahas kaupade ja teenuste eest tasumisel, juhul kui on saadud kasu.
Näide: Maril on 1 bitcoin, mille väärtus oli ostuhetkel 19 000 eurot. Täna on antud bitcoin'i väärtuseks 21 000 eurot ning Mari otsustab selle bitcoin'i eest osta endale auto. Autoostutehinguga teenib Mari tulu 2000 eurot (21 000–19 000), millelt arvestatakse tulumaks 400 eurot (2000 * 20 protsenti).
Kaevandamine
Krüptoraha kaevandamine võrdsustub Eestis ettevõtlusega ning kaevandamise käigus saadud tulu on aga ettevõtlustulu. Tulu krüptoraha kaevandamisest tekib aga siis, kui kaevandamise eest saadud krüptoraha vahetatakse tavavaluuta, näiteks eurode või mõne muu krüptoraha vastu, samuti siis, kui kaevandatud krüptoraha eest ostetakse kaupu või teenuseid. Saadud tulu tuleb kirja panna ettevõtlustulu deklaratsiooni vormil E. Kui eraisik ei ole ettevõtjana registreeritud, siis ei saa ta krüptoraha kaevandades tekkinud kulusid ettevõtlustulust maha arvata. Ettevõtlustulult tuleb maksta lisaks tulumaksule ka sotsiaalmaks. Püsivalt kaevandamisega tegelemisel tuleb end registreerida äriregistris füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE) või tegutseda äriühingu kaudu.
Näide: Mari ei ole FIE ning tal puudub oma ettevõte. Sellele vaatamata otsustab ta kaevandada krüptoraha. Ta ostab vajalikud seadmed ning rendib ruumi. Mari tegeleb kaevandamisega üle poole aasta ning saab selle perioodi jooksul 10 bitcoin'i. Kaevandatud 0,1 bitcoin'i eest ostab Mari uue graafikakaardi. Graafikakaardi hind on 0,1 bitcoin'i ehk 2000 eurot. Tasudes kauba eest krüptorahaga, sai Mari ettevõtlustulu, mis tuleb ära märkida tuludeklaratsiooni E vormi real 1.1.1. Kuna Mari ei ole FIE ega tegutse äriühingu kaudu, siis ei saa ta kaevandamisega seotud kulusid (arvutitehnika, rent jne) maksustamisele kuuluvast summast maha arvata.
Laenamine
Passiivset tulu on võimalik teenida ka krüptoraha laenates (ingl. k staking), mille eest laenaja saab tasu (ingl. k staking rewards). Saadud tasu on intressitulu, mille eraisik peab samuti tuludeklaratsioonis deklareerima ja tulumaksu tasuma.
Näide: Mari laenab välja 15 Solana krüptoraha ning teenib selle pealt 1 Solana krüptoraha lisaks. Tasu saamise hetkel on ühe Solana krüptoraha hind 28 eurot. Maril tuleb tuludeklaratsiooni real 5.1 II osa või 8.1 deklareerida saadud 28 eurot kui intressitulu, millelt arvestatakse tulumaks 5,6 eurot (28 * 20 protsenti).
NFT-d
NFT-d väljendavad unikaalsust nt omandiõiguseid digitaalsele kunstile, virtuaalsele maatükile, hobusele, videole või muusikale. NFT soetamisel tuleks veenduda, mida ostetakse, millised õigused kaasnevad jmt. NFT-dega seonduvad maksuküsimused eeldavad juhtumipõhist lähenemist looja kui ostja vaates.
Näide 1: Mari on loonud NFT kunstiteose ja autorina saab ta tasu oma NFT teose kasutamisse andmise või autoriõiguse võõrandamise eest. Saadud tulu on Mari jaoks autoritasu, mis tuleb tuludeklaratsioonil deklareerida litsentsitasuna.
Näide 2: Kui Jüri tellib Marilt NFT kunstiteose, siis selle valmistamise eest Marile makstav tasu on teenustasu, mis maksustatakse sõltuvalt teenuse osutajast palgatuluna või ettevõtlustuluna. Kui Jüri ostab ja müüb NFT-sid eesmärgiga teenida tulu NFT hinna tõusust, kuulub saadud tulu deklareerimisele ja maksustamisele.
«Mängi ja teeni» mängud
NFT-dega ja krüptorahaga seostuvad ka mitmed mängud, mis toimivad põhimõttel «mängi ja teeni». Eelkõige tuleb olla tähelepanelik ja jälgida tulu tekkimist mängudes, kus saadud NFT-d või krüptoraha on võimalik kasutada mängukeskkonnast väljaspool, sh vahetada tavavaluuta või mõne muu krüptoraha vastu.
Suurte tehingumahtude korral võib arvestuse pidamine olla eraisiku jaoks küllaltki mahukas ja aeganõudev. Turul pakutakse erinevaid tarkvarasid, mis teevad maksuarvestuse sinu eest. Paljud tarkvarad võimaldavad teha valikuid, mida arvutuskäigus arvesse võetakse. Seetõttu tuleb seadistused alati üle vaadata, et arvestuskäik oleks korrektne ja vastaks Eesti maksuseadustele. Soetamismaksumuse arvestamiseks võib kasutada FIFO või kaalutud keskmise meetodit, mille kasutusel tuleb olla järjepidev.
Selleks, et üldse maksuarvestust koostada, on tähtis tehinguandmete säilitamine. Tsentraliseeritud platvormidelt on võimalik saada tehinguinfo, samuti tuleb säilitada rahakottide avalikke võtmeid ja maksetega seotud dokumente. Dokumentide säilitamine on oluline, kuna soetamismaksumuse arvestamiseks peab soetamismaksumus olema dokumentaalselt tõendatud, kuid vajadusel ka maksu- ja tolliametile esitamiseks.
Tuludeklaratsioonide esitamine algab 15. veebruaril ja esitamise tähtpäev on 2. mai. Esimesed enammakstud tulumaksu tagastused tehakse 28. veebruaril. Lähemalt saab 2022. aasta tulu deklareerimise kohta lugeda maksu- ja tolliameti 2022. aasta tulu deklareerimise lehelt.