INVESTOR MARI ⟩ Veebruar läks investeerimisel aia taha
2. märts 2023, 14:02
/nginx/o/2021/06/03/13823160t1hdcd4.jpg)
Kui jaanuar oli minu jaoks oma investeerimisportfelli vaadates kaunis kuu, siis veebruari kohta seda enam öelda ei saa.
Portfell kasvas veebruaris 0,2 protsenti ja ilma sissemakseta vähenes pool protsenti ning jõudis 40 413,84 euroni.
Ma ei lasknud finantsturgude tuultel portfelli tuuseldada, vaid asusin aktsiaid juurde ostma. Võimalik, et läksin liiga vara ostma. Raha osakaal kahanes portfellis 14,1 protsendini. Jaanuari lõpus oli raha 22,4 protsenti.
Suurendasin LHV aktsiate positsiooni, võtsin juurde 430 LHV aktsiat, 3,795 eurot tükist. Varasemast oli mul 350 LHV aktsiat keskmise hinnaga 4,057 eurot. Nüüd on mul 780 LHV aktsiat keskmise soetushinnaga 3,912 eurot. LHV uuendas pikaajalist tulemuste prognoosi, mis oli minule meelepärane. Eesti äri on korralik, seni siinsed kahjumlikud ärid tahetakse tänavu kasumisse pöörata ja suurele küsimärgile, Ühendkuningriigi pangaärile, loodetakse saada vajalikud kaks litsentsi.
Tegin ka ühe uue investeeringu. Ostsin üleilmse kaevandusgigandi, Austraalia ettevõtte BHP aktsiaid USA aktsiaturult. Rohepööre peaks tooma aastakümneteks väga suure vasevajaduse, kuid rohepööre vajab ka muid metalle. Lisaks on ettevõte sukeldumas väetiseärisse. Kuid kaevandusgigandile pole rohepööre ainus pikaajaliselt (aastani 2050) äri toetav teema. Ettevõte toob välja mitu megatrendi, nagu rahvaarvu kasv, linnastumine, tõusev elatusstandard, energeetika dekarboniseerimine, transpordi elektrifitseerimine, kliima soojenemisega võitlemine ja geopoliitilised riskid. Need mõjutavad eri maavarasid erinevalt.
Reuters avaldas ühe huvitava arvamusloo sellest, kuidas Venemaa sõda Ukrainas on vähemalt aastakümneteks hävitanud märkimisväärse osa Ukraina põllumaad – nagu Euroopas esimese ilmasõja ajal.
Ostsin veebruaris 35 BHP aktsiat keskmise hinnaga 65,70 USA dollarit tükist. Tehingu teenustasu oli 9,68 dollarit, kokku kulus tehinguks 2309,18 dollarit. Aktsia hinna-kasumi suhtarvu näit oli Finvizi andmetel odav 8,4 ja dividenditootlus soliidne 9,7 protsenti. Ettevõtte omakapitali tootlus oli 63,1 protsenti.
Viimane investeering läks ka kohe miinusesse. Sellest hullem oli üheksa protsenti langenud Netflix.
Kokkuvõttes võib öelda, et mõned investeeringud võtsid juurde, kuid kaotajate rivi on võimas. Suurim tõusja oli üllatuslikult EfTENi III fond, mis kallines kuu ajaga 11,4 protsenti. Talle järgnes 9,7 protsenti kallinenud Merko Ehituse aktsia, millest ma ei osanud isegi suurt midagi oodata. Veel kolm aktsiat suutsid portfellis vegeteerida alla protsendise tõusuga.
Ettevõtted avaldasid neljanda kvartali tulemusi ja juba tulevad ka dividendiettepanekud. Olen natuke jänni jäänud nende jälgimisega, kuigi portfellis pole teab mis palju investeeringuid. Ehk on seal huvitavaim see, mida alanud aasta kohta prognoositakse. On ka ütlus, et inimene teeb plaane, aga jumal naerab. Vaadake, kui kiiresti pöördusid unistused intressmäära langusest ja asendusid veel kõrgema intressimäära ja selle kauem kõrgel püsimise vaatega. Raha hind mõjutab kõike ja kõiki.
Investorid ja spekulandid on üks püsimatu seltskond. Seega pole imestada, kui investorid jõuavad selle aasta jooksul veel mitu korda muutuda optimistideks ja pessimistideks. Kas sellel on ka kümnetesse aastatesse ulatuva investeerimishorisondi puhul tähtsust? Majandusse on raskemad ajad alles jõudmas. Keskpank krutib intressi üles, see jahutab majandust. Kas sellest on ka mingit kasu inflatsiooni ohjeldamisel, on küsitav. Tundub, et laenukulu kallinemine on toojatele, vahendajatele ja poekettidele järjekordne hea hinnatõstmise argument.