Pikaajalise rahakoguja küsimus – III sammas või investeerimisfond?

Romet Kreek
, majandusajakirjanik
Copy
Swedbank eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla. 
Swedbank eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla. Foto: Madis Veltman

Kõrge inflatsiooni ajal hakkavad paljud säästmisest huvitatud inimesed mõtlema investeerimise peale. Kuna iseseisvalt aktsiaturul toimetamine võib algaja investori jaoks tunduda hirmutav, siis jäävad pikaajaajalise rahakoguja kaalukausile enamasti täiendav ehk III pensionisammas või investeerimisfondid. Mis on nende eelised, küsib ja vastab Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.

III sammas annab tootluse igal kevadel

III pensionisambasse on mõistlik investeerida raha, mida pole plaanis kasutada enne pensioniea lähenemist. III samba suurim eelis on sinna kantud summadele kehtiv tulumaksusoodustus, mille tõttu saab säästude pealt teenida igal aastal 20 protsenti tootlust. Nimelt saab sambasse tehtud sissemaksetelt tulumaksu tagasi juhul, kui sissemaksete summa ei ületa 15 protsenti aastasest brutopalgast. Näiteks kui oled aasta jooksul III sambasse kandnud 2000 eurot, siis saad kevadel tuludeklaratsiooniga sellelt 400 eurot tagasi.

Lisaks 20-protsendisele tulumaksutagastusele teenivad pensionifondid tootlust, mille suurus sõltub koguja riskiisust, mis on tavaliselt seotud vanusega. Noorematele III samba kogujatele soovitatakse enamasti indeksfondi või V100 fondi, mis sisaldavad kõrgema tootlusega aktsiaid. Konservatiivsematele ja küpsemas eas kogujatele soovitatakse V60 või V30 fonde, mis sisaldavad lisaks aktsiatele ka stabiilsemaid võlakirju.

Kuigi III sammas on mõeldud pensionipõlve kindlustamiseks, saab kogutud summa vajadusel kasutusele võtta ka enne pensioniiga. Sellisel juhul tuleb aga teenitud summalt tasuda tulumaks. Vastavalt seadusele ei ole aga III sammas erinevalt kohustuslikust pensionifondist ning hoiustest tagatud Tagatisfondiga.

Aktsiatesse investeerimine on fondidega lihtsam ja turvalisem

Kui säästmise plaan on pikaajaline ning vahepeal on tekkinud huvi aktsiaturgude vastu, siis on Roburi fondid heaks ja turvalisemaks alternatiiviks iseseisvale aktsiaturgudel tegutsemisele. Roburi fonde juhib ligi 60-aastase kogemusega Rootsi suurim fondihaldur ning fondid keskenduvad jätkusuutlikule ja rohelisele investeerimisstrateegiale.

Investeerimisfondide eeliseks on riskide jaotamine, sest investeeringuid tehakse paljudesse erinevatesse ettevõtetesse. Samuti on tehingud fondidega ja nende hoidmine väärtpaberikontol tasuta, kusjuures investeerida saab kas või ühe euro kaupa. Erinevalt III sambast saab Roburi fondides kasvavat raha sobival hetkel välja võtta ning tulumaksu tuleb tasuda vaid teenitud tulult ehk kasumilt.

Igal juhul on mõistlik investeerimisega alustada kohe, sest rahakoguja suurimaks sõbraks on aeg.

Tuleb aga arvestada, et investeerimisfondide tootlus on kõikuv ning sõltub finantsturgudest. Seega, kui majandus kasvab, siis on enamasti fondide tootlus näiteks tavapärastest tähtajalistest hoiustest märkimisväärselt kõrgem, kuid kui majandus langeb, siis võib tootlus olla hoiustega võrdne, madalam või hoopis negatiivne.

Kuigi aktsiaturgude languse eest investeerimisfondide vara kaitstud ei ole, siis oma investeeringute väljamaksete eest kaitseb kuni 20 000 euro ulatuses samuti Tagatisfond. Investeerimisfondi valikul tuleb seetõttu arvestada oma riskiisuga.

Kokkuvõttes on tõusnud inflatsioonimäärad hea algus pikaajalise investeerimisega alustamiseks. III samba puhul on suurimaks eeliseks igal aastal saadud tulumaksutagastus, samas Roburi fondid pakuvad rohkem paindlikkust. Igal juhul on mõistlik investeerimisega alustada kohe, sest rahakoguja suurimaks sõbraks on aeg – mida varem alustad, seda kõrgem on tulevikus liitintressi abil teenitud tulu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles